Naised ajateenistuses: „Minu jaoks oli see nagu kolmeteistkümnes klass"

19-aastane Carina Kohv alustab vabatahtlikku ajateenistust Ämari õhuväes, valides gümnaasiumi järel kaitseväe ülikooli asemel. Tänavu suvel alustas ajateenistust 32 naist, Kaitseressursside Ameti andmetel on see tavaline aastanäitaja, keskmiselt teenib aastas kuni 50 naist.

Carina Kohv on 19-aastane ja just gümnaasiumi lõpetanud. Iga teine tema eakaaslane suundub nüüd ülikooli. Tema valis teisiti: vabatahtlik ajateenistus Ämari õhuväes.

Mõte tekkis 11. klassi riigikaitse tundides. Seejärel käis ta riigikaitselaagris, kus tulistas esimest korda relvast, ja kuulus oma lennu paremate laskmise sooritajate hulka. «Ma ei taha veel ülikooli minna. Tunnen, et pärast gümnaasiumi tahaks õppimisest natuke puhata. Samas ei näe ma mõtet lihtsalt aastaks tööle minna või kodus olla. Kaitsevägi tundus palju kasulikum,» selgitab Carina.

Isa suhtumine oli algul skeptiline, ema toetas algusest peale. Ajapikku harjus ka isa mõttega. Praegu treenib Carina jõusaalis intensiivsemalt kui varem ja alustas taipoksi treeningutega. Ajateenistusse kavatseb ta kaasa võtta päeviku, kuhu soovib iga päev mõtted kirja panna. Kõige rohkem tekitavad ärevust metsalaagrid. «Loodan, et ma väga palju usse ei näe,» naerab ta.

Kolmeteistkümnes klass

Triinu Liis Mullaste lõpetas juunis 11-kuulise ajateenistuse ja vaatab tagasi ilma kahetsuseta. «Minu jaoks oli see alati nagu kolmeteistkümnes klass. Tahtsin pärast kahteistkümmet aastat kooli teha midagi teistsugust, aga samal ajal kasulikku,» räägib ta.

Raskeim oli füüsiline koormus nooremallohvitseri kursusel. «Mingil hetkel mõtlesin küll, et enam ei jaksa. Aga lõpuks sain aru, et väga suur osa füüsilisest pingutusest on tegelikult peas kinni. Kui väga tahad, siis suudad rohkem, kui alguses arvad.»

Üksuses oli ta ainus naine, kuid ei tundnud end kõrvalejäetuna. «Mind ei kiusatud ega koheldud halvasti. Eks vahel oli tunda, et mõni ei osanud lihtsalt naisega samas keskkonnas olla,» nendib Triinu. Ta lisab, et naiste eripäradest, näiteks menstruatsioonist, võiks kaitseväes avatumalt rääkida. Kõhklejaid julgustab ta hirmu mitte lasta otsustada: «Mina soovitaksin seda kogemust küll.»

80% eestlasi toetab

Anu Rannaveski, Kaitseressursside Ameti peadirektor, ütleb, et tänavu suvekutses alustas ajateenistust 32 naist, märkimisväärset kasvu võrreldes varasemate aastatega pole. Keskmiselt alustab igal aastal teenistust kuni 50 naist.

Ligi pooled neist jätkavad hiljem tegevteenistuses. «Mitmel aastal on ligi 50 protsenti ajateenistusse läinud naistest hiljem jätkanud tegevteenistuses ehk näevad end tulevikus ohvitseride või allohvitseridena,» sõnab Rannaveski. Naised teenivad kõigis kaitseväe üksustes, sealhulgas luurepataljonis, pioneeripataljonis ja erioperatsioonide väejuhatuses.

Viimaste avaliku arvamuse uuringute järgi toetab naiste ajateenistust üle 80 protsendi Eesti elanikest. Ometi pole see Rannaveski hinnangul ühiskonnas veel täiesti tavapärane. «Kui tüdruk läheb ajateenistusse, siis küsitakse temalt siiani: „Miks?" Meeste puhul ei küsi keegi, miks nad teenima lähevad, aga naiste puhul küsitakse seda endiselt.»