Naftatankerite julgeolekuolukord Lähis-Idas on halvim alates sõjategevuse algusest

Naftatankerite liiklus Hormuzi väinas on kukkunud vaid murdosani sõjaeelsest tasemest, samal ajal kui alternatiivsed marsruudid Punases meres on sattunud Houthi mässuliste rünnakute alla. Iraan eitab USA-ga peetavaid läbirääkimisi väina taasavamiseks, hoides pinget piirkonnas kõrgel.

Naftatankerite liikumine Lähis-Idas on muutunud äärmiselt ohtlikuks, kuna regiooni laevateed on sattunud uute rünnakute ja piirangute keerisesse. Hormuzi väina kaudu liikuvate laevade arv on langenud vaid 8-11 aluseni ööpäevas, võrreldes enam kui sajaga enne sõjategevuse puhkemist. Laevakompaniid, kes püüdsid Hormuzi väina vältida, on nüüd sattunud uute takistuste ja rünnakute sihtmärgiks Punases meres.

Houthi mässuliste blokaad

Jeemenis tegutsev Houthi mässuliste liikumine teatas 20. juulil, et kehtestab blokaadi Saudi Araabia sadamatele Punases meres. See on toonud kaasa mitmeid rünnakuid laevadele, mis kasutasid alternatiivset marsruuti kuningriigi ja Lääne-Aafrika vahel. Laevajälgimisfirma Kpler andmetel möödus laupäeval Bab el-Mandebi väinast 28 kaubalaeva, kuid paljud neist lülitasid oma tuvastusseadmed ehk transponderid välja, püüdes nii vältida märkamist.

Analüütikud kirjeldavad olukorda kui äärmiselt keerulist. Laevandusfirma Kpler analüütik Matthew Wrighti sõnul on tegemist olukorraga, kus üks probleem kuhjub teise otsa. Lisaks Hormuzi väina piirangutele on nüüd ohus ka see marsruut, mis aitas varem naftaturgu tasakaalustada. Aasiasse suunduva nafta vedu on kukkunud umbes nelja tankerini ööpäevas, mis on madalaim tase alates sõjategevuse algusest.

Diplomaatiline patiseis

Donald Trump on väitnud, et USA ja Iraan peavad kõnelusi väina taasavamiseks, kuid Iraan on need teated ümber lükanud. Iraani välisministeeriumi esindaja Esmaeil Baqaei sõnul ei ole läbirääkimised, sealhulgas vahendustegevus Omaani kaudu, viinud lahenduseni, mis tühistaks kehtestatud piirangud seni, kuni USA "agressioon" kestab.

Laevandusorganisatsiooni Intertanko tegevdirektor Tim Wilkins nentis, et tööstus seisab silmitsi laieneva ja järjest keerulisemaks muutuva julgeolekuolukorraga. "Kõrge riskiga piirkond laieneb nüüd Saudi Araabia vetesse ja ulatub Punase mere osadesse, mis mõjutab otseselt navigatsioonivabadust," lisas Wilkins. Laevafirmad, sealhulgas Hapag-Lloyd, kinnitavad, et jälgivad olukorda tihedalt, kuid isegi juhul, kui strateegilised väinad avataks, võtaks tavapärase logistilise voo taastamine vähemalt kolm kuni neli kuud, kuna laevu on vahepeal ümber suunatud mujale.