Nafta kallinemine suruks Balti riikides inflatsiooni euroalast kõrgemale

Naftahinna pikaajaline tõus mõjutaks Balti riike eriti tugevalt, sest kütus moodustab seal tarbijakuludest suurema osa kui euroalal keskmiselt. Kui Brenti barrelihind tõuseks 100 dollarini ja püsiks seal pikemalt, kerkiks inflatsioon Eestis ligikaudu 0,9, Lätis 1,0 ja Leedus 1,22 protsendipunkti.

Naftahinna pikaajaline kallinemine mõjutaks Balti riike tõenäoliselt rohkem kui euroala keskmist, sest kütusele kulub siin majapidamiste eelarvest suurem osa. Kõige otsesemalt avalduks hinnatõus Leedus, kus bensiin ja diislikütus moodustavad ligi 6 protsenti tarbijakuludest.

Lätis on kütuse osakaal umbes 4 protsenti ning Eestis 3,7 protsenti, mis on euroala keskmise lähedal. Seetõttu kanduks sama suur naftašokk Leedu hindadesse kiiremini ja tugevamalt kui Eestis või Lätis, ütles Citadele pangandusekspert Rebane.

100-dollarine barrelihind

Kui Brenti toornafta hind tõuseks 100 dollarini barreli kohta ning jääks sellele tasemele pikemaks ajaks, suureneks euroala üldinflatsioon hinnanguliselt 0,85 protsendipunkti. Balti riikides oleks mõju suurem: Eestis umbes 0,9, Lätis 1,0 ja Leedus 1,22 protsendipunkti.

Alusinflatsioon, millest on välja jäetud kõikuvamad energia- ja toiduhinnad ning tubakas ja alkohol, reageeriks aeglasemalt. Euroalal kasvaks see ligikaudu 0,1 protsendipunkti. Eestis oleks mõju umbes 0,18 ja Lätis 0,19 protsendipunkti, Leedus aga 0,16 protsendipunkti.

Rebase hinnangul on selle erinevuse taga Eesti ja Läti majanduse suurem energiamahukus. Samuti tähendab madalam keskmine sissetulek, et energiakulud võtavad seal majapidamise eelarvest suhteliselt suurema osa.

Mõju võib levida

Kõrgemate naftahindade püsimisel võib hinnatõus kütusest edasi kanduda kaupade ja teenuste hindadesse. Töötajad võivad kaotatud ostujõu taastamiseks nõuda palgatõusu ning ettevõtted võivad osa suurenenud tööjõukulust omakorda hindadesse üle kanda.

«Esialgset energiašokki on lihtsam hinnata ja selle mõju võib olla ajutine. Kui hinnatõus kandub edasi palkadesse, teenustesse ja teistesse kaupadesse, muutub inflatsioon püsivamaks ning seda on keerulisem ohjeldada,» ütles Rebane. Tema sõnul võib alusinflatsiooni mõju kujuneda ühe kuni kahe aasta jooksul.

Praegune naftahinna tõus ei tähenda iseenesest pikaajalise inflatsiooniprobleemi tekkimist. Otsene mõju on mõõdetav, kuid piiratud. Peamine tegur on see, kui kaua kõrgem hinnatase püsib: mitu kuud kestva kallinemise korral tunneksid Balti riigid hinnasurvet euroala keskmisest mõnevõrra tugevamalt.