Nädala tipud: Krimm libiseb Venemaa käest, Armeenia suundub läände

Sel nädalal on tähelepanu keskpunktis Venemaa kahanev kontroll Krimmi üle ning Armeenia pöördumine lääne poole. Lisaks kütab Tallinnas kirgi Kristiine ristmiku tulevik ning suvelavastused toovad lavale ajaloolisi suurkujusid.

Venemaa positsioon Krimmis on muutunud üha hapramaks, alad, mida Moskva on aastaid enesestmõistetavalt oma territooriumiks pidanud, hakkavad järjest rohkem käest libisema. See tendents on laiemas kontekstis märgiline, sest Krimm annekteeriti Venemaale 2014. aastal ning on sellest ajast saati olnud pingete allikas kogu Musta mere piirkonnas.

Armeenia vaade läände

Samaaegselt Krimmi probleemidega on Venemaal põhjust muretseda ka ajaloolise liitlase Armeenia pärast. Riik, mida pikka aega peeti Moskva mõjusfääri kindlaks osaks, on hakanud üha selgemalt lääne poole vaatama. Armeenia lähenemine Euroopa Liidule ja lääneriikidele peegeldab laiemaid muutusi regioonis, kus Venemaa mõju kahaneb.

Tallinn ja Kristiine ristmik

Kodumaistest teemadest kütab kirgi Tallinnas Kristiine ristmiku tulevik. Ristmiku ümberehituse plaanid on kohalike elanike ja linnaplaneerijate vahel tekitanud elava debati selle üle, milline peaks nägema välja linna liikluskorraldus tulevikus.

Suvelavastused suurkujudest

Kultuurimaastikul paistab silma, et tänavune suvelavastuste hooaeg on pühendatud märkimisväärsel määral ajaloolistele suurkujudele. Teatrid ja vabaõhulavad toovad publiku ette eepilisi lugusid, mis käsitlevad inimkonna ajaloos olulise jälje jätnud isiksusi.

Põnevat tähelepanekut pakub ka teadusmaailm: saksa teadlased on leidnud vastuse küsimusele, mis on tuvide suunataju saladus. See avastus võib heita uut valgust sellele, kuidas linnud leiavad tee koju ka pikkade vahemaade tagant.