Myanmar: sõjaväehunta avaldas esimesed fotod vangistuses viibivast Aung San Suu Kyist

Myanmar: sõjaväehunta avaldas esimesed fotod vangistuses viibivast Aung San Suu Kyist

Myanmaris võimul olev sõjaväehunta avaldas haruldased fotod vangistuses viibivast endisest liidrist Aung San Suu Kyist, kes kohtus Punase Risti esindajatega.

Poliitika

Myanmaris vangistuses viibiv 81-aastane endine riigijuht Aung San Suu Kyi kohtus esimest korda nelja aasta jooksul välise delegatsiooniga. Rahvusvahelise Punase Risti komitee esindajatega peetud kohtumine on esimene kinnitus poliitiku olukorrast alates 2021. aasta sõjaväepöördest.

Välismaailm sai esimesed märgid elust

Riigi sõjaväevõimud avaldasid kohtumisest fotod, millel Aung San Suu Kyi näeb välja tervena ja säilitab enesekindla oleku. Täpsemaid üksikasju vestluse sisu või tema tervisliku seisundi kohta ei ole ametlikult avaldatud. See on esimene kord pärast 2021. aasta maid, mil avalikkus on poliitikust värskeid kaadreid näinud.

Tema poeg Kim Aris on viimastel kuudel juhtinud rahvusvahelist kampaaniat, nõudes emast elumärke. Mais pöördus ta abi saamiseks Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni poole, kutsudes teda üles survestama Myanmari hunta juhtkonda tõestama, et tema ema on elus.

Hunta püüab diplomaatilist isolatsiooni murda

Analüütikute hinnangul on Punase Risti esindajate lubamine kohtumisele osa sõjaväeliidri Min Aung Hlaingi strateegiast väljuda rahvusvahelisest isolatsioonist. Myanmari režiim on viimasel ajal otsinud diplomaatilisi kontakte naaberriikidega ning teatud järeleandmised vangistatud liidri osas võivad viidata katsele leevendada sanktsioone.

Pärast 2021. aasta riigipööret mõisteti Aung San Suu Kyi kokku 27 aastaks vangi, süüdistatuna muuhulgas korruptsioonis ja valimisseaduste rikkumises. Algselt oli karistusaeg 33 aastat, kuid seda vähendati 2023. aastal. Kuigi hunta on varem väitnud, et endine liider on hea tervise juures, polnud selle kohta siiani ühtegi tõendit esitatud.

Aung San Suu Kyi tõusis võimule 2015. aastal pärast demokraatlikke reforme, kuid tema rahvusvaheline maine kannatas hiljem oluliselt rohingja vähemuse kohtlemise tõttu. Praegune kohtumine võib siiski olla märk sellest, et sõjaväehunta on valmis astuma samme tema vabastamiseks, mis on olnud üks rahvusvahelise kogukonna peamisi nõudmisi.

Ava rakenduses →