Muusik Stig Rästa: Eesti artistid on sageli omaenda mõtete vangid

Muusik Stig Rästa räägib loomingulise tööga kaasnevatest psühholoogilistest lõksudest ja hirmust avalikkuse ees eksida. Tema sõnul ehitavad paljud artistid endale peas valed narratiivid, mis takistavad vaba loometööd.

Muusik Stig Rästa tõdeb, et paljud loomingulised inimesed kulutavad aastaid oma peas loodud hirmude ohjeldamisele, kartes pidevalt avalikkuse hukkamõistu. See mentaalne koorem on tema hinnangul sageli täiesti alusetu.

Artist võib tunda survet, et iga vääratus toob kaasa terve riigi naerualuseks saamise. Rästa kirjeldab seda kui valehäbi, mis pärsib loovust ja sunnib inimest elama pidevas kaitsepositsioonis. See narratiiv on aga fantaasia, mille artist on ise endale ehitanud.

Üks võimalus sellest vabanemiseks on keskkonnavahetus. Kui artist läheb Eestist eemale või kolib teise riiki, hakkab ta nägema suuremat pilti. See toob kaasa vabastava äratundmise: tegelikult ei huvita kedagi, mida sa välja annad või milline on sinu avalik kuvand.

Stuudios töötamine on sageli üksildane protsess. Muusikud veedavad tunde üksi, jälgides sotsiaalmeedia vahendusel teiste edukust, mis süvendab võrdlemisest tekkivat ärevust. Reaalsus on aga see, et kui artistid oma hirmudest omavahel rääkima hakkavad, selgub kiiresti, et kõik tunnevad samu pingeid.