Muusik Stig Rästa: Eesti artistid on sageli oma mõtete vangid

Muusik Stig Rästa tõdeb, et loomeinimesi pärsivad enim ülemõtlemine, pidev võrdlemine teiste artistidega ja mugavustsoonis püsimine. Ta rõhutab, et hirmust vabanemiseks on oluline kolleegidega ausalt suhelda.

Eesti muusik Stig Rästa leiab, et loomingulised inimesed satuvad sageli omaenda vaimsesse lõksu, kus hirm eksimuste ees pärsib arengut. Raadiosaates «R2 Päev» antud intervjuus tõi ta välja kolm peamist tegurit, mis takistavad artistide edasiliikumist: ülemõtlemine, pidev enda võrdlemine teiste tegijatega ja liigne mugavustsoonis viibimine.

Rästa sõnul kardavad paljud artistid teha vigu, kartes avalikkuse naeruvääristamist. Ta peab seda hirmu absurdseks, märkides, et tegelikkuses on kuulajate huvi ühe konkreetse artisti tegude vastu märksa väiksem, kui loomeinimene oma peas ette kujutab. Tema hinnangul aitab sellest «mõtete vangist» välja pääseda vaid teiste muusikutega suhtlemine ja tõdemus, et sarnaste hirmudega võitlevad kõik.

Loomingu küpsemine ja sotsiaalmeedia

Artist rääkis ka oma hiljutise loo «Päev» sünniloost, mis sai alguse 2023. aastal sotsiaalmeediasse postitatud lühivideotest. Kuigi ta sai muusika kirjutamise protsessi näitavate videote eest palju positiivset tagasisidet, jõudis täispikk lugu kuulajateni alles aasta hiljem.

See pikk ajavahemik peegeldabki loomeinimese keerulist teed. Muusik tunnistas, et artistid saavad tihti dopamiini juba lühikese video avaldamisest ega mõtle kohe sellele, et publik ootab terviklikku muusikapala. Tema sõnul on tal arvutis ja mujal talletatuna ligi 3000 muusikalist visandit, mis pole kunagi avalikkuse ette jõudnud. «Kui kõik lood kokku võtta, võib mul olla kokku 3000 lugu ehk juppi, mis pole kõik ka minu arvutis,» sõnas Rästa.