Muusik EiK peab Viljandi pärimusmuusika festivali Eesti kultuuri südameks

Muusik ja poeet EiK, kes on Viljandi pärimusmuusika festivali külastanud lapsepõlvest saati, usub, et folgimuusika on Eesti kultuuri suurim ekspordiartikkel. Ta rõhutab, et just emakeelne looming on see, mis aitab Eesti artistidel rahvusvaheliselt eristuda.

Viljandi pärimusmuusika festival on Eesti kultuurimaastikul erakordsel kohal, olles sündmus, mis tõmbab kokku ka neid, kes igapäevaselt pärimusmuusikat ei kuula. Muusik EiK, kes on festivali külastanud varasest lapsepõlvest saati, kirjeldab seda kui festivalide festivali. Tema jaoks on side Viljandiga perekondlik: isa, kes kuulub meestelauluansamblisse Lüü-Türr, on teda pärimuskultuuri juurde suunanud juba väiksest peale.

Kultuuriline identiteet ja keele tähtsus

EiK tõdeb, et kuigi mõnikord saab pärimusmuusikast festivali lõpuks küllalt, on see žanr eestlastele loomuomane. Ta peab folkmuusikat Eesti kõige väärtuslikumaks ekspordiartikliks, mida iseloomustab eriline ja kordumatu kõla. Tema hinnangul ei tohiks Eesti artistid välismaal läbi löömiseks valida inglise keelt, vaid peaksid rõhutama oma emakeele tugevust.

«See on asi, mida ei maksa kogu selles digi- ja AI-buumis ära kaotada. Me peaksime ikkagi rääkima eesti keelt ja mängima sellega oma kunstis,» sõnas EiK. Ta lisas, et kohe, kui kõlavad eestikeelsed sõnad, mõjub see kuulajale eriliselt, eristudes massilisest ingliskeelsest popmuusikast.

Lavakogemus Viljandis

Kuigi täispikka kontserti ei ole EiK Viljandis veel andnud, on ta laval üles astunud mitmel korral, tehes koostööd näiteks ansambliga Duo Ruut. Ta meenutab ereda hetkena ühte lõpukontserti, kus tormivihm ja muda ei seganud publikut ega esinejaid. Artisti sõnul on festivali atmosfäär unikaalne just seetõttu, et see suudab inimesi lihtsal moel kaasa haarata, olgu tegemist lõõtsamängu või rahvatantsuga.