Muuseumivarguste laine Euroopas: Cagnes-sur-Merist varastati Renoir’ maalid

Prantsusmaal Cagnes-sur-Meris varastati sel nädalal mitu Pierre-Auguste Renoir’ maali, mis on järjekordne näide Euroopa muuseumides sagenenud ja järjest jõulisematest röövidest. Eksperdid hoiatavad, et kurjategijad on hakanud sihikule võtma väiksemaid, nõrgema turvalisusega asutusi.

Prantsusmaal Cagnes-sur-Meris asuv muuseum langes sel nädalal varguse ohvriks, kui kurjategijad viisid kaasa mitu Pierre-Auguste Renoir’ maali. Politsei ja turvaekspertide sõnul pole tegemist üksikjuhtumiga, vaid see on osa järjest agressiivsemast kuritegevuse lainest, mis ohustab Euroopa kultuuriasutusi.

Europol hoiatas juba augustis, et muuseumivargused on Euroopas sagenenud. Eriti silmapaistev oli 2025. aasta oktoobris toimunud rööv Pariisi Louvre’is, kust varastati ehteid 88 miljoni euro väärtuses. Pärast seda juhtumit on toimunud rida sarnaseid kuritegusid, sealhulgas vargused Viinis, Hispaanias ja mitmel pool Itaalias.

Muuseumid muutuvad haavatavamaks

Kunstidetektiiv Arthur Brandi sõnul on muuseumid muutunud ahvatlevateks sihtmärkideks, kuna paljudel asutustel puuduvad piisavad rahalised vahendid turvameetmete kaasajastamiseks. Vanad hooned, nagu Langresis asuv Denis Diderot’ muuseum, muudavad tänapäevaste turvanõuete, näiteks tugevdatud klaaside või liikumisandurite paigaldamise, keeruliseks ja kulukaks.

Turvaspetsialist Ibrahim Bulut märgib, et muuseumid peavad tasakaalustama avatust ja turvalisust. See on väljakutse, mida kinnitab ka Langresi linnapea Théo Caviezel, kelle sõnul on keeruline ühitada ajalooliste hoonete säilitamist ja nüüdisaegseid julgeolekuvajadusi, eriti väiksemate eelarvete korral.

Agressiivsemad meetodid

Vargad kasutavad nüüd sageli jõudu, näiteks haamreid, lõikureid ja mõnikord isegi lõhkekehi. Cagnes-sur-Meri varguse puhul saeti läbi tara ja eemaldati maalid jõuga. See taktika sunnib asutusi nagu Viini MAK oma turvameetmeid tugevdama, lisades metallidetektoreid ja täiendavat valvurite personali.

Ekspertide sõnul on toimunud nihe ka varastatavate esemete osas. Kuna tuntud kunstiteoseid on raske edasi müüa, keskenduvad kurjategijad järjest enam väärismetallidele ja kalliskividele, mida on lihtne sulatada või tükeldada. Politsei hinnangul on varastatud kunstiteoste tagasisaamise tõenäosus endiselt väga väike, jäädes sageli vahemikku 5-10 protsenti.