Muuseumiühing taotleb riigieelarvest miljonitesse ulatuvaid investeeringuid

Eesti Muuseumiühing on esitanud 2027. aasta riigieelarve läbirääkimisteks kolm prioriteeti, mis hõlmavad kultuuriranitsa toetuse suurendamist, muuseumitöötajate palkade tõstmist ja vajalike pärandihoidlate rajamist.

Eesti Muuseumiühing on pöördunud valitsuse poole, et tagada järgmise aasta riigieelarves ja eelarvestrateegias vajalikud investeeringud muuseumivaldkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Ühingu esitatud ettepanekud keskenduvad kolmele võtmevaldkonnale: noorte kultuuriline ligipääsetavus, töötasude konkurentsivõime ning rahvusliku kultuuripärandi nõuetekohane säilitamine.

Kultuuriranitsa laiendamine

Ühingu hinnangul peaks igal Eesti õpilasel olema võrdne võimalus külastada õppeaasta jooksul viit erinevat kultuurivaldkonda, sealhulgas muuseume, teatreid ja kontserte. Praeguste piirangute leevendamiseks teeb organisatsioon ettepaneku suurendada nn kultuuriranitsa toetust 52 euroni õpilase kohta.

Selle meetme kogumaksumuseks kujuneks 9,5 miljonit eurot aastas, millest 7,1 miljonit eurot suunataks põhikooliõpilaste toetamiseks ja ülejäänud 2,4 miljonit eurot gümnaasiumiastmele. Eesmärk on tagada, et lapse elukoht või kooli finantsvõimekus ei muutuks takistuseks kultuurielust osasaamisel.

Palgatõus ja pärandihoidlad

Palkade osas leiab ühing, et kultuuritöötaja riiklik alammäär peab tõusma vähemalt 90 protsendini Eesti keskmisest palgast. Muuseumide palgafondi suurendamine on vältimatu, et hoida valdkonnas vajalikku ekspertiisi ja tagada järelkasv.

Lisaks on teravaks probleemiks riigi kogudesse kuuluvate museaalide säilitamine. Eestis hoitakse ligikaudu 7,1 miljonit museaali, millest 4,6 miljonit on riigi omanduses, kuid kaks kolmandikku neist asub praegu nõuetele mittevastavates tingimustes. Ühing soovib riiklike investeeringute kavasse Põhja-Eesti pärandihoidla rajamist, mille maksumus on ligikaudu 55 miljonit eurot, ning Lõuna-Eesti hoidla rekonstrueerimist ja laiendamist 27,4 miljoni euro eest.