Müüdid purunevad: kuidas Eesti venekeelsed elanikud tegelikult infot tarbivad

Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimise harjumused on viimastel aastatel märgatavalt muutunud, nihkudes Venemaa kanalitest kohalike ja rahvusvaheliste allikate suunas. Infotarbimine jaguneb tugevalt põlvkondade vahel ning sõltub suuresti keeleoskusest.

Levinud stereotüüp, nagu jälgiksid kõik Eesti venekeelsed elanikud peamiselt Venemaa telekanaleid või Telegrami kanaleid, ei vasta tegelikkusele. Digi- ja meediapädevuse koolitaja Julia Rodina sõnul on venekeelsete inimeste meediatarbimise harjumused ühiskonnas sageli liigselt lihtsustatud. Reaalsuses on pilt oluliselt mitmekesisem ning sõltub suuresti vanusest ja keeleoskusest.

Noorem põlvkond liigub vabalt eesti-, vene- ja ingliskeelsete kanalite vahel. Uudiste saamiseks kasutatakse sotsiaalmeediat, nagu TikTok ja Facebook, ning vajadusel otsitakse infot ka tehisintellekti tööriistadelt, näiteks ChatGPT-lt. Noorte puhul ei ole emakeel sageli määrav tegur infoallika valikul, vaid pigem sisu kättesaadavus ja teema aktuaalsus.

Muutused inforuumis

Eakamate inimeste infoväli on kitsam, toetudes traditsioonilisematele kanalitele nagu televisioon, raadio ja paberajalehed. Siiski on ka nende puhul toimumas nihe. Ühiskonna sidususe ekspert Marianna Makarova märgib, et Venemaa meediakanalite populaarsuse langus sai alguse juba 2020. aastal koroonapandeemia ajal, mil tekkis terav vajadus operatiivse info järele Eestis kehtivate piirangute kohta. 2022. aasta sündmused kiirendasid seda protsessi veelgi.

Andmed näitavad, et 2023. aastal oli eesti keelt mittevaldavaid elanikke vaid neli protsenti, kuigi ligi kolmandiku puhul on keeleoskus alla keskmise. See raskendab keerulisemate teemade jälgimist eesti keeles. Siin täidavad olulist tühimikku Eesti venekeelsed kanalid, sealhulgas ETV+, mida peab oluliseks 45 protsenti muukeelsetest elanikest, ning piirkondlik ajakirjandus.

Kohaliku meedia roll

Ida-Virumaal on kohaliku info vahendamisel keskne roll väljaandel Põhjarannik, mis kajastab teemasid, mis üleriigilistesse uudistesse sageli ei jõua. Peatoimetaja Erik Gamzejevi sõnul on kohaliku info tarbimise viisid muutunud: kui paberleht on endiselt oluline vanemale sihtrühmale, siis veebiväljaannete ja automaattõlke võimaluste areng on muutnud eestikeelse kohaliku sisu kättesaadavamaks ka neile, kes vene keelt emakeelena kõnelevad.

Raamatukogude kasutusstatistika peegeldab samuti trende. Eesti Rahvusraamatukogu andmetel on huvi venekeelse trükisõna vastu vähenenud. 2023. aastal laenutati väljaannete seas venekeelsete teavikute osakaal jäänud alla ühe protsendi, samas kui nooremad lugejad eelistavad üha enam digitaalseid lahendusi ja ingliskeelset kirjandust.