Musta mere rünnakud Bulgaaria rannikul ohustavad EL-i uut kaubateed

Bulgaaria Musta mere rannikul said pärast droonirünnakut kahjustada kaubalaevad, mis tekitas tõsiseid julgeolekumuresid Euroopa Liidu ambitsioonika Keskkoridori projekti osas. Uus kaubatee peaks ühendama Aasia Euroopaga, vältides Venemaad ja Lähis-Ida, kuid hiljutised rünnakud ja infrastruktuuriprobleemid seavad kogu plaani teostatavuse kahtluse alla.

6. oktoobri hommikul tabasid droonirünnakud Bulgaaria ranniku lähedal Mustal merel kahte kaubalaeva, millest üks sai kannatada. Juhtunu on tekitanud Bulgaarias ja Euroopa Liidus ulatuslikku pahameelt, kuna see piirkond on kavandatud Keskkoridori ehk Trans-Kaspia transpordikoridori võtmelüliks. See kaubatee algab Hiinast ja läbib Kasahstani, Aserbaidžaani, Gruusiat ning Türgit, jõudes seejärel Euroopa Liitu.

EL on sel aastal teatanud kavatsusest panustada oluliselt selle marsruudi arendamisse. Bulgaaria mängib selles plaanis strateegilist rolli, omades kahte olulist Musta mere sadamat, Varnat ja Burgast, ning piiripunkti Kapitan Andreevo, mis on juba praegu üks Euroopa tihedama liiklusega maanteepiiridest.

Julgeolek ja geopoliitilised ohud

Euroopa Liidu laienemisvolinik Marta Kos on nimetanud Bulgaariat Euroopa ühenduvuse väravaks. Voliniku sõnul võiks Keskkoridor vähendada transpordiaega Aasiast Euroopasse 45 päevalt 15 päevale. See marsruut oleks turvalisem alternatiiv kahele traditsioonilisele teele: Põhjakoridorile läbi Venemaa, mis kaotas pärast 2022. aasta veebruari oma tähtsuse, ning ookeaniteele läbi Punase mere, mida ohustab Lähis-Ida ebastabiilsus.

Siiski hoiatavad eksperdid turvalisuse pärast. Euroopa Välissuhete Nõukogu asedirektor Vessela Tcherneva märkis, et Keskkoridor väldib küll sõjatsoone, kuid Kesk-Aasia julgeolekuolukord nõuab pikaajaliste projektide planeerimiseks märkimisväärset paranemist. Tcherneva lisas, et Venemaa mõju ja nõrk bürokraatia marsruudil asuvates riikides võivad takistada investeeringute õnnestumist. Hiljutine droonirünnak Mustal merel on otsene meeldetuletus, et rünnakuoht ei piirdu vaid Lähis-Idaga.

Infrastruktuuri ja kliima takistused

Lisaks sõjalistele riskidele seisab projekt silmitsi füüsiliste takistustega. Kliimamuutuste tõttu langev veetase Kaspia meres tekitab ebakindlust laevaliikluse tuleviku osas. Samuti vajavad sadamad ja raudteed piki kogu koridori mahukaid investeeringuid, et tulla toime kasvavate kaubamahtudega.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on kinnitanud, et EL soovib ühenduvust parandada ja mitmekesistada kaubateid. Selleks on plaanis kaasata 12 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid. Bulgaaria jaoks tähendaks see võimalust renoveerida aastakümneid alarahastatud raudteevõrku ning parandada sadamate ja maanteede läbilaskevõimet, eriti riigi põhjaosas.