Müncheni prokuratuur sulges 1970. aastal toimunud surmava antisemiitliku süütamise toimiku

Müncheni prokuratuur lõpetas 2026. aastal uurimise 1970. aastal toimunud juudi usukogukonna keskuse tulekahju asjus, kus hukkus seitse inimest. Uurijad tuvastasid süüdlaseks 2020. aastal surnud mehe, kellele esitati süüdistus tuginedes uutele tunnistustele.

Müncheni prokuratuur teatas 20. augustil 2026, et on ametlikult lõpetanud ühe sõjajärgse Saksamaa rängima antisemiitliku rünnaku uurimise. 13. veebruaril 1970. aastal puhkes tulekahju Müncheni ja Ülem-Baieri juudi usukogukonna keskuses, mis hõlmas ka eakate hooldekodu. Põlengus hukkus seitse inimest, kes kõik olid holokaustis ellujäänud, sealhulgas kaks endist koonduslaagri vangi.

Lisaks hukkunutele sai tulekahjus vigastada 15 inimest, neist neli raskelt. Hoonestik sai ulatuslikke purustusi, eriti ülemistel korrustel, kuhu leegid tungisid trepikodade kaudu.

Uued tõendid ja kahtlusalune

Juhtumit uuriti aastakümneid, kuid see oli 2017. aastal vahepeal peatatud. Uurimine avati uuesti 2025. aasta aprillis, kui laekus uus tunnistus. Prokuratuuri teatel andis üks tunnistaja usaldusväärset infot, mis viitas kindlale isikule. Tunnistaja sõnul oli kahtlusalune olnud 1970. aastatel tihedas suhtluses tema pereliikmega ning avas juhtunu tagamaad pärast sugulase surma.

Uurijad tuvastasid süüdlaseks mehe, kes oli rünnaku ajal 25-aastane ja suri 2020. aastal. Prokuratuur märkis, et mees oli sel ajal sageli Reichenbachstrasse usukeskuse vahetus läheduses. Tunnistajate ütluste kohaselt oli mees rünnakuõhtul väljendanud vaenulikkust juutide suhtes ja teatanud soovist hooldekodu süüdata. Veerand tundi hiljem oli hoone leekides. Prokurörid lisasid, et kahtlusalune kasutas süütamiseks bensiinisegu, mida valati trepikodadesse mitmesse kohta.

Taust ja uurimise tulemused

Taustauuringud kinnitasid prokuratuuri kahtlusi mehe motiivide osas. Süüdlane oli 1970ndatel Müncheni paremäärmuslike ringkondade liige, keda iseloomustati kinnisideega Hitlerist. Ta oli varem kasutanud lõhkeaineid, sealhulgas süüdi mõistetud telefoniputkade õhkimises 1960ndatel. Samuti oli dokumenteeritud vahejuhtum kooliajast, mil ta oli vehkinud Hitlerjugendi pistodaga.

Kuna kahtlusalune on surnud, ei ole Saksamaa seaduste kohaselt võimalik talle enam süüdistust esitada. Prokuratuur nentis, et kuigi uued uurimistoimingud kinnitasid mehe seotust süütamisega, ei leitud tõendeid võimalike kaasosaliste kohta.