Munarakudoonorite värbamine Eestis: eetikud hoiatavad kommertsialiseerumise eest

Eesti viljakuskliinikud kasutavad sotsiaalmeedias reklaame munarakudoonorite leidmiseks, pakkudes rahalist hüvitist ja sihtides konkreetseid välimuslikke tunnuseid. Bioeetikud hoiatavad, et selline lähenemine võib viia inimeste kui kauba käsitlemiseni.

Sotsiaalmeedias on hakanud üha sagedamini silma Eesti viljakuskliinikute reklaamid, millega otsitakse munarakudoonoreid. Reklaamides tuuakse välja kuni 1200 euro suurune hüvitis ning sageli rõhutatakse konkreetsete füüsiliste tunnuste, näiteks kindla silma- või juuksevärviga doonorite ootust.

Eetilised ohud ja valikud

Bioeetik Margit Sutrop leiab, et selline lähenemine on problemaatiline. Tema sõnul võib kopsakas rahaline hüvitis panna potentsiaalseid doonoreid oma tervise ja protseduuriga kaasnevate riskide hindamisel tegema otsuseid, mida nad muudel asjaoludel ei teeks. Sutropi hinnangul tekitab tõsiseid eetilisi küsimusi doonorite valimine vaid väliste tunnuste põhjal, mis võib hakata looma muljet, nagu oleks inimene kui tellitav kaup.

«Inimene ei tohiks muutuda kaubaks,» rõhutas Sutrop.

Kliinikud: vajadus on suur

Kliinikute esindajate sõnul on munarakudoonorite järele Eestis pidev nõudlus, mida ei ole alati võimalik katta vaid vabatahtlike soovijatega. Next Fertility Nordicu tegevjuht Karin Rosenstein ja Ovumia Nova Vita vastutav arst Helen Liis kinnitavad, et doonorluse protsessi ei saa siiski võtta kergekäeliselt.

Doonoriks pürgijad ei pääse protseduurile automaatselt pärast reklaamile vastamist. Enne heakskiidu saamist läbivad kõik kandidaadid põhjaliku meditsiinilise kontrolli. Kliinikud hindavad naiste tervislikku seisundit ja välistavad suure osa soovijatest, kes ei vasta rangetele meditsiinilistele nõuetele.