Muinsuskaitseamet korrigeerib Tallinna arheoloogiliste kaitsealade piire

Muinsuskaitseamet plaanib Tallinnas vähendada arheoloogiliste kaitsealade pindala 140 hektari võrra, eemaldades alasid, kus uuringud pole kultuurikihti tuvastanud. Samas lisatakse kaitse alla uusi piirkondi vanalinna ümbruses.

Muinsuskaitseamet on alustanud Tallinnas arheoloogiliste kaitsealade piiride revideerimist, mille tulemusel väheneb kaitsealade üldpind ligikaudu 140 hektari võrra. Samas laieneb kaitse alla võetav ala mitmes kohas vanalinna vahetus läheduses, kus hiljutised arheoloogilised uuringud on kinnitanud väärtusliku kultuurikihi säilimist.

Arheoloog Ragnar Nurk selgitas, et paljud praegused kaitsevööndid pärinevad 1970ndatest ja 1980ndatest aastatest ning kinnistusid 1990ndatel minimaalsete muudatustega. Tollal tehti piiride tõmbamisel oletusi, kuid tänased andmed põhinevad konkreetsetel väljakaevamistel, mis on läbi viidud ehitusprojektide eel.

Täpsemad piirid ja uued alad

Piiride korrigeerimise käigus on selgunud, et osad varem kaitse all olnud alad Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Tõnismäel ja Juhkentalis ei sisalda tegelikkuses säilinud arheoloogilist kultuurikihti. Need alad eemaldatakse kaitsevööndist.

Samal ajal võetakse riikliku kaitse alla varem tähelepanuta jäänud piirkondi. Nende hulka kuuluvad Roosikrantsi tänava ümbrus ning alad Estonia ja Rävala puiesteede lähistel, kus tehtud tööd on kinnitanud arheoloogiliste leidude olemasolu.

Ekslik on arvamus, et arheoloogiamälestise staatus keelaks igasuguse ehitustegevuse. Muinsuskaitseameti roll on tagada, et ehitusprojektide kavandamisel arvestataks ajaloolise informatsiooni säilitamisega. Kui arendaja plaanib ehitust kaitsealal, peab ta tööde käigus või eel läbi viima arheoloogilised uuringud. See võimaldab ajaloolist teavet dokumenteerida, selle asemel et lasta sel ehitustööde käigus hävida.

Nimetatud muudatuste ettevalmistamine on kestnud viis aastat ja protsess jätkub.