Moskvas nõutakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu endise prokuröri Karimi Khani väljaandmist

Venemaa välisministeerium loodab, et pärast Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri Karimi Khani ametist tagandamist õnnestub ta Venemaale välja nõuda. Moskva on Khani varem tagaselja süüdi mõistnud ja nimetanud tema juhitud uurimisi poliitiliseks surveks.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) liikmesriikide enamus hääletas 24. juulil toimunud otsustaval istungil prokurör Karimi Khani ametist vabastamise poolt. Kokku toetas ametist kõrvaldamist 82 riiki 125-st. Khani vastu oli algatatud uurimine seoses ahistamissüüdistustega, mis said avalikuks 2024. aasta oktoobris.

Venemaa välisministeerium teatas vahetult pärast otsust, et prokuröri ametist vabastamine tähendab ühtlasi tema diplomaatilise staatuse ja sellega kaasneva puutumatuse kaotamist. Ministeeriumi avalduse kohaselt ei saa Khan enam kasutada rahvusvahelise ametniku immuniteeti Rooma statuudi osalisriikides.

«Loodame, et see aitab saavutada tema väljaandmist Venemaale, et võtta ta vastutusele teadvalt süütute kriminaalvastutusele võtmise katse ja rahvusvahelise kaitse all olevate isikute ründamise eest,» märkis Venemaa välisministeerium oma ametlikus teadaandes.

Taust ja eelnevad menetlused

Karim Khan on juhtinud mitmeid kõrgetasemelisi rahvusvahelisi juurdlusi, mis on põhjustanud Moskva terava vastuseisu. 2023. aastal väljastas ICC Khani taotlusel vahistamismääruse Vladimir Putini ja laste õiguste voliniku Maria Lvova-Belova suhtes. Neid süüdistatakse laste ebaseaduslikus küüditamises okupeeritud Ukraina aladelt Venemaale.

Lisaks Venemaa juhtkonnale on Khan esitanud süüdistusi ka teistele riigipeadele. 2024. aasta novembris taotles ta vahistamismääruseid Iisraeli peaministri Benjamini Netanyahu ja toonase kaitseministri Yoav Gallanti suhtes, süüdistades neid sõjakuritegudes Gaza sektoris.

Venemaa kohtuotsus

Venemaa on reageerinud ICC tegevusele Khani suhtes algatatud kriminaalasjadega. 2025. aasta detsembris mõistis Moskva linnakohus Karimi Khani tagaselja 15 aastaks vangi. Teda süüdistati teadvalt ebaseaduslike vahistamismääruste väljastamises Venemaa kodanike suhtes. Venemaa välisministeerium rõhutas oma tänases avalduses, et prokuröri vahetus ei muuda nende hinnangul fundamentaalselt ICC kui institutsiooni olemust, mida Moskva peab poliitilise surve avaldamise tööriistaks.