Moskvaga seotud kirikut ähvardab sundlõpetamine pärast Riigikohtu otsust

Riigikohus jättis kirikute ja koguduste seaduse muudatused põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamata, leides et riiklik julgeolek kaalub üles usuvabaduse piiramise. Otsus tõstatab terava küsimuse usuvabaduse ja julgeoleku piirist ning avab tee Moskvaga seotud kiriku sundlõpetamiseks.

Riigikohtu hiljutine otsus on avanud tee selleks, et Moskvaga seotud kirik Eestis võidakse sundkorras lõpetada. Kohus leidis, et kirikute ja koguduste seaduse muudatused ei ole põhiseadusega vastuolus, kuigi need riivavad tõsiselt nii usu- kui ka ühinemisvabadust.

Julgeolek kaalub usuvabaduse üles

Riigikohtu seisukoht oli selge: riigi julgeolek ja põhiseaduslik kord on hüved, mis kaaluvad üldjuhul üles usuvabaduse piiramise vajaduse. See tähendab, et seadus, mis võimaldab riigil sekkuda kirikute tegevusse julgeolekukaalutlustel, on kohtute hinnangul lubatav.

Küsimus, kus jookseb täpne piir usuvabaduse ja riikliku julgeoleku vahel, on Eesti avalikus ruumis teravalt päevakorral. Kriitiline seisukoht on, et teatud sidemeid ei saa lihtsalt lubada, eriti olukorras, kus Venemaa on alustanud täiemahulise sõja Ukrainas ning kus Moskva Patriarhaadiga seotud organisatsioonid võivad toimida Kremli mõjutusvahendina.

Mis saab edasi?

Otsus tähendab praktikas, et Moskvaga seotud kirik seisab silmitsi reaalsete sundlõpetamise riskidega. Eesti riigil on nüüd õiguslik alus nõuda, et kirik katkestaks sidemed Moskva Patriarhaadiga, või alternatiivina algatada kiriku tegevuse lõpetamine.

Debatt ei ole kaugeltki lõppenud. Kirikuvabaduse kaitsjad rõhutavad, et iga usukogukonna õigust tegutseda tuleks respekteerida ning et julgeolekuargumenti ei tohiks kasutada liiga laialt. Riigi esindajad seevastu viitavad, et tegemist on erakordse olukorraga, kus välisriigi mõjutusriskid on käegakatsutavad.