Moskva väidab, et Venemaa pole kunagi teiste riikide siseasjadesse sekkunud

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas taas, et Venemaa ei ole kunagi teiste riikide valimistesse ega sisepoliitikasse sekkunud. Ajaloolised tõendid ja rahvusvahelised juurdlused viitavad aga vastupidisele, dokumenteerides mitmeid küberrünnakuid ja otseseid sekkumiskatseid mitmel pool maailmas.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis Moskvas antud pressikonverentsil, et Venemaa ei ole kunagi sekkunud teiste riikide siseasjadesse, lükates ümber süüdistused seoses 2016. aasta USA presidendivalimistega. Peskovi sõnul põhinevad USA ametlikud süüdistused tõendamata teabel, väites, et USA enda läbiviidud juurdlused pole Venemaa mõjutustegevust kinnitanud.

Uurimised räägivad teist keelt

Vaatamata ametlikule eitusele on mitmed USA uurimised jõudnud teistsugustele järeldustele. 2020. aasta senati raport kinnitas luureteenistuste hinnangut, mille kohaselt levitas Venemaa internetis desinformatsiooni ja avaldas varastatud e-kirju, et nõrgestada Hillary Clintoni positsiooni ja tugevdada Donald Trumpi kandidatuuri. Samuti kinnitas eriprokurör Robert Muelleri juurdlus 12 Vene häkkeri tegevuse, kes olid seotud kampaania mõjutamisega, kuigi otsest kriminaalset vandenõud Trumpi meeskonnaga ei tõestatud.

Ajaloolised näited sekkumisest

Venemaa väline sekkumine ei piirdu vaid USA valimistega. 2014. aastal okupeeris Vene eriüksus Krimmi, misjärel organiseeriti referendum ja järgnes annekteerimine. Samal aastal toetasid Vene väed ja FSB endise polkovniku Igor Strelkovi juhtimisel separatiste Donbassis. Rahvusvahelise uurimisrühma andmetel vastutab just Venemaa 53. õhutõrjebrigaad reisilennuki MH17 allatulistamise eest.

2015. aastal toimus küberrünnak Saksamaa Bundestagi vastu, mille käigus varastati dokumente ka tollase kantsleri Angela Merkel büroost. Ekspertide hinnangul tehti rünnakud sarnaste meetoditega, mida on seostatud Vene luurega. Sarnaseid meetodeid kasutati 2017. aastal Prantsusmaal, kui Emmanuel Macroni kampaaniast varastatud e-kirjad lekitati avalikkusesse.

Katse riigipöördeks Montenegros

2016. aastal üritasid Vene eriteenistused korraldada riigipööret Montenegros, et takistada riigi liitumist NATO-ga. Montenegro tollane valitsus teatas vandenõu paljastamisest, mille käigus kavatseti rünnata parlamenti ja arreteerida valitsusliikmed. Uurimine tuvastas, et operatsiooni juhtisid kaks Venemaa kodanikku, kellest üks oli seotud GRU-ga.

Hilisemad sündmused on hõlmanud tegevust ka teistes riikides. Armeenias on väljendatud muret Venemaa agentuuride võimaliku sisepoliitika mõjutamise osas, et pidurdada peaminister Nikol Pašinjani reforme. Moldova parlamendivalimiste eel on viidatud katsetele mõjutada valimisprotsessi ja desinformatsioonikampaaniaid, mis võivad seostuda Venemaa huvidega ning eesmärgiga nõrgestada valitsuskoalitsiooni toetust eurointegratsioonile.