Moskva telemaja salajane osakond valmistas uudiseid vaid Vladimir Putinile

Venemaa riikliku telekanali Rossija toimetuses tegutses aastaid eraldi üksus, mille ülesandeks oli monteerida uudistesaateid spetsiaalselt presidendi jaoks. See süsteem hõlmas nii teemade tsenseerimist kui ka võltsitud uudisloogika loomist.

Venemaa riikliku telekanali Rossija uudistetoimetuses Moskvas eksisteeris pikka aega suletud osakond, mis tegeles eranditult presidendi teavitamisega. Telekanali töötajad kutsusid seda mitteametlikult "Putin-TV-ks". Seal toodeti propagandamaterjali ja dokumentaalfilme, mida kasutati nii üleriigilises eetris kui ka vaadati läbi presidendiadministratsiooni poolt.

"Peavaataja" erisoovid

Dmitri Skorobutov, kes töötas Rossija uudistesaate "Vesti" vastutava toimetajana aastatel 2006-2016, kirjeldas süsteemi ülesehitust. Ta elab 2019. aastast Šveitsis, kus ta sai poliitilise varjupaiga. Skorobutovi sõnul ei vaadanud Vladimir Putin telekat tavaeetrist, vaid sai presidendiadministratsioonilt spetsiaalselt temale suunatud salvestisi.

«Putin ei vaata muidugi televiisorit. Seetõttu edastas administratsioon talle salvestised riigi tähtsaimate telekanalite peamistest uudistesaadetest,» meenutas Skorobutov.

Telekanali juhtkond nimetas riigipead "peavaatajaks". Kui presidendiadministratsiooni esimese asejuhi Aleksei Gromov saadetud juhiste kohaselt uudistesaate sisu ei sobinud, pidi toimetus kogu materjali ümber monteerima. Käsud edastati VGTRK meediakontserni juhile Oleg Dobrodejevile, kes nõudis toimetustelt viivitamatut sekkumist, et uudised vastaksid presidendi ootustele.

Keelatud teemad ja propagandamudelid

Presidendiadministratsioonil oli selge arusaam sellest, millised teemad pidid olema fookuses. 2015. aastal anti toimetusele otsene käsk tõsta uudistesaate esimeseks teemaks USA poksija Roy Jones Jr-i Venemaa kodakondsuse saamine, kuna Vladimir Putin oli mehega Krimmis kohtunud. See oli üks näide teemadest, mida peeti riigipea jaoks poliitiliselt vajalikuks.

Samal ajal kehtisid toimetuses ranged stopp-nimekirjad. Ajakirjanikel oli keelatud kajastada muuhulgas toidupuudust okupeeritud Krimmis, rahutusi Mägi-Karabahhis või Haagi vahekohtu otsust, mis puudutas Mihhail Hodorkovski naftafirma Jukos vara sundvõõrandamist. Kõik toimetuse töötajad pidid allkirjastama konfidentsiaalsuslepingu, et vältida nende meetodite lekkimist avalikkuse ette.