Moskva Kremlist leitud vürst Dmitri Donskoi säilmed saadetakse rindele

Vene Õigeusu Kirik on Moskva Kremli Arhangelski katedraali restaureerimistööde käigus tuvastanud vürst Dmitri Donskoi säilmed ning kavatseb nende osakesed saata sõjategevuse piirkonda. Usuteadlased näevad sammus püüdlust võimendada religioosset patriotismi käimasoleva sõja viiendal aastal.

Moskva Kremli Arhangelski katedraalis viidi augustis läbi restaureerimistööd, mille käigus avati vürst Dmitri Donskoi sarkofaag. Vürst, kes juhtis Vene vägesid Kulikovo lahingus, suri 1389. aastal oli maetud katedraali, kuid pärast tema kanoniseerimist Vene Õigeusu Kiriku poolt 1988. aastal ei olnud tema säilmeid varem ametlikult «leitud» ega pühakuna välja toodud.

Ideoloogiline instrumentariseerimine

Nüüd on kirikuametnikud kuulutanud säilmete avastamise jumalikuks märgiks. Vladimir Putin on juba külastanud katedraali vürsti säilmeid kummardamas. Ametliku plaani kohaselt eraldatakse vürsti jäänustest osakesed, mis saadetakse rindele, ning üks osa osaleb 6. septembril Moskvas toimuvas ristikäigus.

Religioonieksperdid märgivad, et tegemist on süsteemse tegevusega, kus kirik püüab sõja ajal tõsta patriootilist meeleolu. Vürsti säilmete «leidmine» ja nende kasutamine sõjalises kontekstis on kooskõlas hiljutiste tendentsidega, kus kirik on hakanud intensiivsemalt kasutama religioosseid sümboleid riikliku ideoloogia toetamiseks. Usuteadlase Konstantin Mihhailovi sõnul on pühasäilmete austamise traditsioon kirikus juurdunud sajandeid, kuid tänapäevases kontekstis on sellel tugev poliitiline mõõde.

Traditsioon ja tegelikkus

Kuigi kristlikus traditsioonis on säilmete austamine levinud, on tegemist valdkonnaga, kus teadus ja religioon tihti põrkuvad. Kiriklikul tasandil ei ole säilmete autentsuse tõestamiseks alati vaja DNA-analüüsi, piisab ajaloolisest traditsioonist ja kiriku ametlikust seisukohast. Dmitri Donskoi puhul on matmispaik olnud teada sajandeid, mistõttu puuduvad kahtlused säilmete päritolu osas.

Kiriku praktika jagada säilmeid väiksemateks osadeks, et neid saaksid austada usklikud erinevates paikades, on kristluses tavapärane, kuid praegune plaan saata pühaku osakesed aktiivsesse sõjatsooni on leidnud kõlapinda kui erakordne samm kiriku ja riigi vahelises sünergias.