Moskva kohus pikendas dementsusega ukraina naise karistust 12,5 aastani

Moskva apellatsioonikohus pikendas 68-aastase Galina Behteri karistust riigireetmise süüdistuses 11-lt aastalt 12,5 aastale. Naine on pärit Venemaa poolt okupeeritud Zaporižžja oblastist ning tema tervis on järsult halvenenud, kinnipidamise ajal on tal arenenud progresseeruv dementsus ja diagnoositud kahheksia ehk äärmuslik kurnatus. Süüdistus tugines 2023. aasta juulis tehtud pangaülekandele Ukraina relvajõudude toetuseks summas, mis vastas 1240 rublale.

Moskva apellatsioonikohus tõstis juulis 2025 Galina Behteri karistuse 11-lt aastalt 12,5 aastale vangistust. 68-aastane naine elab Venemaa poolt okupeeritud Zaporižžja oblastis ning teda süüdistatakse riigireetmises. Kohtuistung toimus suletud ukste taga.

Ülekannet peeti abiks sõjaväele

Kogu juhtumi aluseks on 2023. aasta juulis tehtud mobiilimaksete kaudu sooritatud ülekanne Ukraina pangakontolt, summas, mis vastas 1240 rublale. Uurijate hinnangul oli tegemist toetusega Ukraina relvajõududele. Kohus konfiskeeris Behteri telefoni, pööras ülekande summa riigi kasuks ning käskis pangakaart hävitada.

Raskendavaks asjaoluks luges kohus seda, et tegu pandi toime mobilisatsiooniperioodil. Prokurör nõudis algselt karistuse pikendamist 16 aastani.

Tervis on järsult halvenenud

Kaitsjate sõnul on Behteri seisund Simferoopoli arestimajas drastiliselt halvenenud: talle on diagnoositud progresseeruv dementsus ja kahheksia. Juba mais andis õigusteadlane Darja Kostromina kambrikaaslaslaste kirjadele tuginedes teada, et naine oli lakanud iseseisvalt söömast, kirju kirjutamast ja enda eest hoolitsemast ning ei tundnud inimesi ära.

Oktoobris käis Zaporižžja oblasti kohus välja 11-aastase üldreþiimi laagri karistuse. Apellatsioonikohus tõstis selle 12,5 aastani. The Insideri andmetel tegi otsuse kohtunik Aleksandr Vladimirovitš Bessedin; kohtuasja kaardil on süüdistatava andmed varjatud, kuid ta õnnestus tuvastada otsuse kuupäeva ja tulemuse järgi.

Massiline repressioon okupeeritud aladel

Ukraina pangaülekannete eest algatatud kriminaalasjad on kujunenud üheks levinumaks repressiivseks praktikaks okupeeritud territooriumidel. Jõustruktuurid tõlgendavad sageli mõne tuhande rubla suuruseid ülekandeid Ukraina relvajõudude toetusena; süüdistatavate hulgas on ebaproportsionaalselt palju eakaid naisi.

Projekti „Poliitiliste vangide toetamine. Memoriaal" hinnangul on poliitilistelt motiividelt algatatud kriminaalmenetluste intensiivsus äsjaokupeeritud Ukraina aladel ligikaudu kaheksa korda kõrgem kui Venemaal endal. Eriti kiiresti kasvab seal riigireetmise, terrorismi ja diversiooni süüdistustega asjade arv.