Moskva kohus mõistis Ukraina endise nõuniku Oleksi Arestovõtši 11 aastaks vangi

Venemaa 2. lääne sõjaväeringkonnakohus karistas Ukraina presidendi kantselei endist nõunikku Oleksi Arestovõtšit 11-aastase vangistusega. Otsus langetati tagaselja süüdistustes, mis puudutavad väidetavat terrorismi õhutamist ja Vene sõjaväe kohta valeinfo levitamist.

Moskvas asuv 2. lääne sõjaväeringkonnakohus langetas 28. augustil süüdimõistva otsuse Ukraina presidendi kantselei endise nõuniku Oleksi Arestovõtši suhtes. Kohtuprotsess, mis toimus suletud uste taga, kestis vaid ühe päeva ja lõppes mehele 11-aastase vanglakaristuse määramisega tagaselja.

Süüdistused tuginevad peamiselt 2022. aasta kevadel avaldatud materjalidele. Uurijate hinnangul sisaldasid 2022. aasta 17. märtsil postitatud videod üleskutseid korraldada okupeeritud aladel Venemaa vastu niinimetatud raudteesõda. Samuti heideti talle ette 2022. aasta 8. aprillil avaldatud kommentaare Kramatorski raudteejaama tabanud rünnaku kohta.

Süüdistused ja varasem tegevus

Kohus leidis, et Arestovõtš on süüdi terrorismi õhutamises ja Vene relvajõudude kohta teadvalt valede andmete levitamises. Venemaa õiguskaitseorganid on Arestovõtši juba pikemat aega tagaotsitavate nimekirjas hoidnud.

Arestovõtš lahkus Ukraina presidendi kantselei nõuniku kohalt 2023. aasta jaanuaris pärast vastuolulisi avaldusi Dnipro elumaja tabanud Vene raketirünnaku kohta, kui ta väitis, et hoone hävitas Ukraina õhutõrje poolt alla tulistatud rakett. Pärast ametist lahkumist ja Ukrainast lahkumist on mees sattunud surve alla ka oma koduriigis: Ukraina võimud on algatanud tema suhtes kaks kriminaalasja. 2024. aasta mais kehtestas president Volodõmõr Zelenskõi tema suhtes täiendavad sanktsioonid.