Moskva ja Talibani sõjaline koostöö Afganistanis muudab Kesk-Aasia jõuvahekordi

Venemaa ja Taliban sõlmisid 27. mail sõjalise koostööleppe, mis keskendub Nõukogude päritolu relvastuse remondile. Moskva eesmärk on tugevdada oma rolli Kesk-Aasia julgeolekugarantina ja leida Afganistanis jalgealust piiratud ressurssidega.

Venemaa ja Afganistani praegune võimukandja Taliban allkirjastasid 27. mail lepingu, mis näeb ette sõjalist ja tehnilist koostööd. Dokumendi keskne osa on Afganistani relvastuses leiduva Nõukogude päritolu sõjatehnika hooldus ja remont. See samm tähistab järjekordset etappi kahe osapoole suhete tihenemises, mis sai alguse juba enne 2021. aasta võimuvahetust Kabulis.

Venemaa on praeguse seisuga maailmas ainus riik, mis on ametlikult tunnustanud Talibani valitsust. Juba 2024. aasta aprillis eemaldas Moskva liikumise oma terroriorganisatsioonide nimekirjast. Praegune leping võimaldab Venemaal luua institutsionaalseid sidemeid ilma, et peaks investeerima suuri summasid uutesse relvatarnetesse või vägede paigutamiseks.

Tatarstan kui majanduslik sild

Venemaa-Afganistani suhete praktiline pool on suuresti koondunud Tatarstani kaudu. Moskva andmetel ulatub riikidevaheline aastane kaubavahetus ligikaudu 500 miljoni dollarini. Tatarstan on selles ahelas võtmerollis, eksportides Afganistani veokeid, naftakeemiatooteid ja toiduaineid.

Selle piirkondliku kanali kaudu on peetud ka kultuurilisi ja poliitilisi kontakte, sealhulgas korraldatud kohtumisi Kazani foorumitel alates 2023. aastast. Analüütikute hinnangul kasutab Moskva Tatarstani kui sisenemispunkti Afganistani turule, vältides bürokraatlikke ja poliitilisi takistusi, mis teistes piirkondades esineda võivad.

Julgeolekuhuvid ja piirkondlik pingestumine

Moskva õigustab koostööd Talibani režiimiga vajadusega võidelda terrorismi vastu. Kuigi Taliban on korraldanud haaranguid ja arreteerimisi, pole nad suutnud siiski täielikult elimineerida teisi piirkonnas tegutsevaid äärmusrühmitusi.

Pinged on kerkinud ka Afganistani ja Pakistani vahel. Käesoleva aasta algusest on riigid olnud avatud konfliktis ning Islamabad süüdistab Kabulit võitlejate varjamises.

Venemaa strateegiline huvi on kinnistuda Kesk-Aasias julgeolekugarantina. Samal ajal kui Hiina domineerib piirkonna majanduses, positsioneerib Moskva end julgeolekusektori juhina, püüdes stabiliseerida piire ja vältida äärmusluse levikut põhja poole.