Moskva ja Jerevan: Vladimir Putin arutas Armeenia võimaliku EL-i suuna üle

Venemaa juhtkond tõstatas Armeenia võimaliku välispoliitilise kursi küsimuse, kuid konkreetseid nõudmisi või referendumi algatamist ei toimunud. Samal ajal süvenevad kahe riigi vahelised majanduslikud erimeelsused, sealhulgas ekspordipiirangud.

27. juulil peetud telefonivestluses arutasid Vladimir Putin ja Armeenia peaminister Nikol Pašinjan riigi eelistusi Euroopa Liiduga liitumise või Euraasia Majandusliitu (EAEU) jäämise vahel. Kõneluse algatas Armeenia pool, et arutada kaheriigilisi suhteid ja viimasel ajal teravnenud majanduslikke probleeme.

Venemaa president viitas oma kõneluses EAEU tippkohtumisel varem arutletud teemadele. Nendes diskussioonides on olnud kõne all vajadus analüüsida Armeenia edasist lõimumissuunda.

Referendumist keeldumine

Nikol Pašinjan rõhutas oma positsiooni. Tema selgituse kohaselt on rahvahääletuse korraldamine sisuliselt võimalik alles siis, kui Armeenia on esitanud Euroopa Liidule ametliku liitumisavalduse ja teema on muutunud praktiliseks, mitte teoreetiliseks aruteluks. Pašinjan kinnitas, et Jerevan on valmis lahendama erimeelsusi avatud ja partnerlusele suunatud dialoogi kaudu, kuid ei pea praegust referendumiteemat päevakajaliseks.

Sarnast seisukohta on Armeenia valitsusjuht väljendanud ka varem, märkides juunis, et kuigi rahva arvamus on otsustav, ei ole mõistlik panna hääletusele abstraktseid valikuid ajal, mil suhted Moskvaga on ümberkujunemise faasis.

Majanduslikud pinged

Kõneluste käigus tõstatas Pašinjan küsimuse Armeenia kaupade ekspordipiirangutest Venemaa turule. Peaminister rõhutas, et need tõkked on vastuolus kaheriigiliste lepingute ja EAEU õigusaktidega. Jerevan väljendas muret tekkinud majanduslike takistuste pärast.

Pinged on süvenenud olukorras, kus Rosselhoznadzor on kehtestanud piirangud Armeenia piimatoodete sisseveole, väites, et tooraine pärineb haigestunud loomadelt. Samal ajal on Armeenia saanud loa kala eksportimiseks Euroopa Liidu turule, mis on viinud Moskva ja Jerevani vahelise sisulise kaubandussõjani.