Moskva ametnik Ella Pamfilova väidab ekslikult, et paljud demokraatiad keelavad välismaal hääletamise

Venemaa keskvalimiskomisjoni esimees Ella Pamfilova on väitnud, et paljudes demokraatlikes riikides ei ole välismaal elavatel kodanikel võimalik hääletada, tuues näiteks Moldova ja Armeenia. Faktid näitavad aga, et tegemist on liialdusega: paljud riigid pakuvad teisi kaughääletamise võimalusi või on piirangud seotud erakorraliste turvakaalutlustega, mitte üldise keeluga.

Venemaa keskvalimiskomisjoni esimees Ella Pamfilova väitis hiljutises intervjuus raadiojaamale Komsomolskaja Pravda, et paljudes demokraatlikes riikides on välismaal hääletamine keelatud. Ta kasutas neid väiteid põhjendusena oma ettepanekule piirata hääleõigust nendel Venemaa kodanikel, kes on riigist lahkunud. Pamfilova tõi näidetena esile Moldova ja Armeenia, väites, et nende riikide kodanikud ei saanud Venemaal hääletada.

Armeenia seadusandlik praktika

Armeenia tõepoolest ei avanud oma 2021. aasta parlamendivalimistel ühtegi valimisjaoskonda väljaspool oma riigipiire. Siiski ei ole tegemist äkilise poliitilise otsusega, vaid pikaajalise õigusliku korraldusega. Armeenia seadused ei võimalda üldist hääletamist välismaal; erand tehakse vaid diplomaatilise ja konsulaarkorpuse töötajatele, nende pereliikmetele ning piiratud arvule sõjaväelastele. 2021. aasta valimistel kasutas seda võimalust 537 hääletajat. Ülejäänud välismaal viibivad Armeenia kodanikud peavad hääletamiseks riiki naasma.

Demokraatiate hääletusmudelid

Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi (International IDEA) andmed näitavad, et Pamfilova väide on eksitav. Kuigi paljud riigid, sealhulgas Austraalia, Saksamaa, Itaalia ja Šveits, ei pruugi avada füüsilisi valimisjaoskondi igas saatkonnas, pakuvad nad hääletamiseks alternatiive. Levinud on posti teel hääletamine, e-hääletamine või proksisüsteemid, kus volitatud isik võib riigis viibides hääle anda. Samuti on praktika riigiti erinev ega järgi ühtset „keelamise“ mudelit, mida Venemaa ametnik kirjeldas.

Moldova valimisjaoskondade olukord

Moldova puhul oli olukord teistsugune. Moldova valitsus avas Venemaal kaks valimisjaoskonda, kuid keeldus täiendavate jaoskondade loomisest Moskvas, Peterburis, Jaroslavlis ja Surgutis. Moldova välisministeeriumi hinnangul ei olnud võimalik tagada valimiste turvalisust riigis, mis on praegu sõjategevuse osaline.

Euroopa organisatsioonide võrgustik ENEMO juhtis tähelepanu sellele, et otsus jaoskondade arvu piiramiseks ei olnud täielikult läbipaistev. Vaatlusorganisatsioon Promo-LEX märkis, et sarnaseid probleeme, suuri järjekordi ja ruumipuudust, esines ka mujal välismaal, mitte ainult Venemaal. OSCE raportis kritiseeriti küll valimiskomisjoni otsust, kuid see puudutas menetluse erapooletust, mitte üldist keeldu hääletada.