Moonika Parksepp: Saaremaa koolivõrk vajab valusaid otsuseid

Saaremaa haridusasutused seisavad vältimatu demograafilise kriisi ees, kus sündide vähesus sunnib piirkonda oma koolivõrku põhjalikult ümber hindama. Koolide tühjenemine pole enam teoreetiline oht, vaid reaalne tulevikustsenaarium.

Algav kooliaasta toob paljudes kohtades Eestis kaasa nukra vaatepildi: klassiruumid, mis on mõeldud kümnetele õpilastele, jäävad pooltühjaks. Saaremaa hariduselu analüüsiv Moonika Parksepp rõhutab, et tegemist pole enam ammu pelgalt ametnike Exceli-tabelitega, vaid vääramatu rahvastikutrendiga, mis nõuab kiiret kohanemist.

Statistika on kõnekas ja karm. Kui veel mõnda aega tagasi sündis Eestis igal aastal üle 25 000 lapse, siis 2024. aasta näitaja oli vaid 9240. Saaremaa pole sellest langusest pääsenud. Veel 1990ndate alguses registreeriti saarel aastas ligi 700 sündi, kuid 2024. aastal oli see arv kukkunud 211-ni. Naabersaar Hiiumaa nägi mullu vaid 50 lapse sündi.

Koolivõrgu praegune struktuur on rajatud hoopis teistsugustele demograafilistele ootustele. Lähitulevik tõotab veelgi keerulisemat seisu: viie kuni kuue aasta pärast jõuavad koolidesse aastakäigud, mis on ligi kolmandiku võrra väiksemad praegustest põhikoolilõpetajatest. See tähendab, et haridusasutuste ülalpidamine muutub senisel kujul jätkusuutmatuks.

Saaremaa kogukonnatunne ja saare eripära on ajalooliselt aidanud raskeid aegu üle elada, kuid demograafiat nad ei muuda. Koolivõrgu reformimine pole enam valikute küsimus, vaid ellujäämise eeldus.