Monumendivaidlus paljastab: Eesti vasakpoolsuse lugu on siiani rääkimata

Kunstnik Flo Kasearu loodud Alma Ostra-Oinast kujutava ratsamonumendi ümber puhkenud arutelu tõstatas küsimuse, millised teemad suudavad 2026. aastal Eesti avalikkuse tähelepanu köita. Üks neist on feminism ja naiste emantsipatsioon, teine aga Eesti vasakpoolsuse lugu, mis on seni suuresti rääkimata jäänud.

Eesti avalik ruum on viimasel ajal olnud ootamatu vaidluse keerises, seekord ratsamonumendi pärast, mis kujutab Alma Ostra-Oinast, ning mille on loonud kunstnik Flo Kasearu. Vaidlus, mis lahvatas äkitselt, näib praeguseks küll vaibuvat, kuid jättis maha mitu olulist küsimust, millest Eesti ühiskond ei ole siiani ausalt rääkinud.

Debatt osutab vähemalt kahele teemale, mis suudavad 2026. aastal Eesti avalikkuses kõneainet tekitada. Esimene neist on feminism ja naiste emantsipatsioon, küsimus sellest, keda ja miks avalikus ruumis monumentidega austatakse, on ikka veel valulik.

Teine teema on aga veelgi põletavam: Eesti vasakpoolsuse ajalugu. See on lugu, mida meie ühiskond on seni suures osas vältinud või moonutanud. Vasak- ja parempoolsuse jaotused on Eesti ajaloos keeruliselt põimunud nii nõukogude okupatsiooni trauma kui ka iseseisvusjärgse poliitilise korraldusega, ning see muudab nende teemade avatud käsitlemise eriti keeruliseks.

Monumendivaidlus Ostra-Oinase ümber ei ole seega pelgalt tüli ühe skulptuuri üle. See on peegelpilt sügavamatest lõhedest selles, kuidas Eesti ühiskond oma minevikku mõtestab, ja millised hääled on avalikust mäluruumist seni kõrvale jäetud.