Mobilisatsioonijutud Moskvas: kas Venemaa valmistub pärast valimisi uueks sundvärbamiseks?

Venemaal levivad püsivad kuuldused uuest sundmobilisatsioonist, mida Kreml nimetab ametlikult jamaks. Hoolimata ametlikest eitustest viitavad nii Ukraina presidendi avaldused kui ka lääne luurehinnangud võimalikele plaanidele kutsuda teenistusse sadu tuhandeid inimesi, et korvata rindekaotusi.

Moskvas on jätkuvalt päevakorral küsimus võimalikust uuest mobilisatsioonilainest, hoolimata Vladimir Putini korduvatest kinnitustest, et tegemist on alusetute kuulujuttudega. Ehkki 2022. aasta septembris väljakuulutatud osalise mobilisatsiooni lõpetamise ametlikku dekreeti pole kunagi allkirjastatud, on tegelik praktika viimastel aastatel toetunud peamiselt vabatahtlikule ja lepingulisele värbamisele.

Volodõmõr Zelenskõi on viimastel kuudel korduvalt hoiatanud, et Vene võimud valmistuvad uueks sunniviisiliseks kutsumiseks. Ukraina riigipea väitel vajab Moskva rindel olevate kaotuste korvamiseks ning edasiste ründeoperatsioonide toetamiseks 300 000 kuni 500 000 uut võitlejat. Neid väiteid on toetanud ka anonüümsed lääne luureallikad, viidates Vene relvajõudude hiljutistele mobilisatsiooniõppustele.

Kas vabatahtlikust värbamisest piisab?

Vene ametnikud, sealhulgas Dmitri Peskov, Dmitri Medvedev ja Vassili Nebenzja, on süstemaatiliselt nimetanud uue mobilisatsiooni teema tõstatamist Ukraina inforünnakuks. Majanduslikult on olukord siiski pingeline. Saksa ökonomist Janis Kluge on analüüsinud piirkondlike eelarvete andmeid, märkides, et lepinguliste sõdurite värbamine on püsinud umbes 30 000 inimese juures kuus. See tase on siiani võimaldanud hoida rindejoone stabiilsena ilma massilise sundvärbamiseta.

Siiski on Venemaa seadnud 2026. aastaks eesmärgiks värvata 409 000 lepingulist sõdurit. Kaitseministeerium võib tunda puudust eriväljaõppega spetsialistidest, nagu droonioperaatorid, keda vabatahtlike seas on keeruline piisavas mahus leida. See loob olukorra, kus strateegiliste eesmärkide saavutamiseks võib riigijuhtkond kaaluda "proaktiivset" jõu lisamist, hoolimata suurtest sotsiaalsetest ja finantsilistest riskidest.

Seadusandlikud muudatused ja ettevalmistus

Alates 2022. aastast on vastu võetud mitmeid õigusakte, mis sulgevad lüngad võimalike mobilisatsioonist hoidujate jaoks. Kuigi Andrei Kartapolov ja teised parlamendiliikmed on varem kinnitanud uue mobiliseerimise vajaduse puudumist, meenutavad vaatlejad 2022. aasta sündmusi, kus rahustavad sõnumid vahetusid kiiresti sundvärbamisega.

Venemaa on viimastel aastatel ehitanud üles vertikaalse süsteemi, mis võimaldab vajaduse korral mobilisatsiooniprotseduure läbi viia kiiremini ja väiksema vastupanuga. See infrastruktuur on suures osas valmis, muutes võimaliku uue laine logistiliselt teostatavamaks, kui see oli konflikti algusaastatel.