MKM plaanib lõpetada 35 aastat veninud maareformi Eestis

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on esitanud kava 1991. aastal alanud maareformi lõpetamiseks, kuna Eestis on endiselt ligi 10 000 omanikuta maatükki. Riik loodab õigusliku ebakindluse vähendamiseks rakendada uusi regulatiivseid meetmeid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on esitanud kava, mille eesmärk on panna punkt 1991. aastal alanud maareformile, kuna Eestis on endiselt ligi 10 000 maatükki, millel puudub omanik. Reformi venimine on tekitanud pikaajalist õiguslikku ebakindlust, mida ministeerium loodab uute seadusandlike meetmetega lahendada.

Ministeeriumi hinnangul ei ole kohalikel omavalitsustel ning maa- ja ruumiametil piisavalt ressurssi, et keerulisi menetlusi kiiremas korras lõpetada. Senine praktika näitab, et ilma jõulisema sekkumiseta võivad vaidlused venima jääda, mis koormab nii riiki kui ka omavalitsusi.

Kaks teed reformi lõpetamiseks

Väljatöötamiskavatsuses esitatakse kaks peamist lahendusteed. Esimene võimalus on muuta kehtivat maareformiseadust, kehtestades ranged tähtajad, mille möödumisel läheksid reformimata maad automaatselt riigi omandisse. Teine variant näeb ette täiesti uue maareformi lõpetamise seaduse loomine ning vana seaduse kehtetuks tunnistamist.

Reformimata maade arv on jaotunud ebaühtlaselt, ulatudes kokku 9840 ühikuni. Kõige enam probleeme on Ida-Virumaal: Kohtla-Järvel on 377 ja Narva-Jõesuus 262 reformimata ehitistega maaüksust. Tallinnas on seevastu suurim kontsentratsioon iseseisva kasutusvõimaluseta ribamaid, mida on pealinnas 267.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo on kinnitanud maareformi teenuse eelarve aastateks 2026-2029. Eesmärk on saavutada olukord, kus kõik maad on kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning neil on määratud omanik.