Mitmekeelsus aeglustab aju vananemist kuni 13 aasta võrra, uuring Barcelonast

Barcelonas alanud Euroopa suurimal neurobioloogiakonverentsil esitletud uuring näitab, et mitme keele oskamine võib aju vananemist aeglustada kuni 13 aasta võrra. Uuringus osales 728 Baskimaalt pärit inimest ning tulemused näitasid, et mida rohkem keeli inimene valdab, seda noorem näib tema aju. Teadlased plaanivad edasi uurida mitmekeelsuse mõju Alzheimeri tõve patsientidel.

Euroopa suurimal neurobioloogiakonverentsil, mis avanes Barcelonas 6. juulil 2026, esitleti uuringut, mille järgi võib mitme keele igapäevane kasutamine aju vananemist pidurdada kuuest kuni 13 aastani. Tulemusi vahendavad The Guardian ja Medical Xpress.

Baskimaa andis uurijatele erilise võimaluse

Hispaaniast, Tšiilist, Argentiinast ja Dublinist pärit teadlased valisid uurimispaigaks Baskimaa, kus kohalikud kõnelevad hispaania, baski, prantsuse ja inglise keelt sageli kõiki korraga.

Aju neuroloogilist vanust mõõdeti magnetoentsefaalograafia abil 728 baskimaalase peal. Lisaks uuriti eraldi 144-liikmelist rühma teistest piirkondadest, kus osalejad rääkisid ühte, kahte, kolme või nelja keelt.

Iga lisandunud keel loeb

Tulemused olid selged: kahe keele kõnelejate aju näeb välja ligikaudu kuus aastat noorem kui ükskeelsetel. Kolme keele oskajatel oli see vahe seitse aastat, nelja keele kõnelejatel lausa 13 aastat.

Lucia Amoruso Baskimaa kognitiivse uurimise, aju ja keele keskusest selgitab, et efekt ei sõltu ainult keelte arvust. «Kõrgem keeleoskuse tase ja varasem teise keele omandamine olid samuti seotud aeglasema aju vananemisega. See näitab, et mitmekeelne kogemus toimib gradiendina, oluline pole ainult see, kas räägid kahte keelt või mitte, vaid keelekogemuse sügavus ja kestus,» ütles Amoruso.

Metodoloogial on ka piiranguid

The Guardian märgib, et uurijad ei ole arvesse võtnud teisi aju vananemist mõjutada võivaid tegureid, elustiili või sotsiaalset aktiivsust. Mitmekeelsed inimesed võivad ka muul viisil tervislikumalt elada, mis võib samuti tulemusi selgitada.

Amoruso ja tema meeskond kavatsevad nüüd viia sarnase uuringu läbi Alzheimeri tõve põdevate inimestega. Lisaks tahavad teadlased selgitada, kas väga sarnaste keelte, näiteks lähedalt sugulaskeelte, samaaegne kasutamine treenib aju veelgi rohkem, kuna nende eristamine nõuab suuremat keelelist kontrolli.