Mitmekeelsus aeglustab aju vananemist kuni 13 aasta võrra

Mitmekeelsus aeglustab aju vananemist kuni 13 aasta võrra

Uus uuring näitab, et mitut keelt kõnelevate inimeste aju on bioloogiliselt noorem kui ükskeelsetel. Hispaania Baskimaa elanike andmed paljastasid selge mustri: nelja keele valdamine annab ajule kuni 13-aastase bioloogilise eelise.

Eesti

Mitut keelt rääkivate inimeste aju vananeb bioloogiliselt märksa aeglasemalt. Selle järelduse tegid teadlased Hispaaniast, Tšiilist, Argentiinast ja Iirimaalt ühisuuringus, mille tulemused esitati Euroopa neuroteaduste foorumil.

Uuringu metoodika

Teadlased analüüsisid Hispaania Baskimaa elanikke, kes rääkisid ühe kuni nelja keelt: hispaania, baski, prantsuse ja inglise keelt. Esmalt uuriti ajuaktiivsust üle 700 inimesel ning tehisintellekti abil koostati aju vananemise mudel. Seejärel hinnati selle mudeli põhjal 144 järgmise osaleja aju bioloogilist vanust.

Mida tulemused näitavad

Kahe keele valdamine tähendas keskmiselt umbes kuueaastast bioloogilist eelist võrreldes tegeliku eaga. Kolme keele kõnelejatel oli see eelis seitse aastat, nelja keele puhul ulatus vahe 13 aastani.

Oluline polnud ainult keelte arv. Mida paremini ja varasemas eas oli teine keel omandatud, seda aeglasemalt aju vananes.

Miks see nii toimib

Mitme keele vahel lülitumine nõuab ajult pidevat pingutust, mis aitab närviühendusi kauem tervena hoida. Teadlased rõhutavad siiski, et täielikult ei saa välistada teiste tegurite mõju, näiteks sotsiaalset aktiivsust ja tervislikku eluviisi.

Eesti kontekstis on leid eriti kõnekas: eestlased omandavad koolis sageli vähemalt kaks võõrkeelt ning paljud elavad igapäevaselt kahe või kolme keele keskkonnas.

Ava rakenduses →