Mitmed koolid pole e-eksamiteks tehniliselt valmis

Haridus- ja noorteameti hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar rõhutas, et põhikooli lõpueksamite suuremahuline elektroonilimine on takistatud koolide puuduliku tehnilise ja ruumilise infrastruktuuriga. Paljud asutused vajavad oma IT-võimekuse parandamiseks märkimisväärset investeeringut.

Eesti koolide digitaalse valmisoleku puudujäägid takistavad e-eksamite laialdasema juurutamist põhikooli lõpueksamitena. Haridus- ja noorteameti hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar selgitas saates "Terevisiooni", et tehnilise ja ruumilise infrastruktuuri nõrgus on peamisteks piiranguteks, mis hoiavad ära suuremahulistel e-eksamite korraldamisel.

Probleem ulatub paljude Eesti koolide digitaalse varustuse ebapiisavuseni. Arvutiklasside seadmete vananemmine, aegunud võrguühendused ja puudujäävad digitaalsed ressursid on tekitanud olukorra, kus märkimisväärne osa koolides puudub piisav kapatsus elektroniliste eksamite korraldamiseks. Lisaks tehnilistele takistustele on tegemist ka ruumiprobleemidega, paljud koolid ei suuda samaaegselt testida suurte õpilaste arvu.

Ilosaar osutab, et e-eksamite süsteemne rakendamine nõuaks koolidest märgatavaid investeeringuid nii riistvarasse kui ka tarkvara. Haridusasutused peavad suurendama oma IT-infrastruktuuri ning tagama, et kõigile õpilastele oleksid loodud võrdsed tingimused digitaalseteks proovitöödeks.

Elektrooniline eksamimine on riigi hariduspoliitika üks arengusuund, kuid praktilised takistused teevad selle üleviimine ülesandeks, mis nõuab kogu süsteemi hoolikate planeerimist ja finantseerimist. Harno ja koolid peavad tihedalt koostöös töötama, et leida lahendusi, mis võimaldaksid e-eksamite kasutusele võttu kõigis Eesti koolis õiglastel tingimustel.