MIT uuring: elektriauto kliimakasu sõltub elukohamaast ja sõidustiilist

MIT-i uus uuring näitab, et elektriauto keskkonnamõju ei sõltu ainult autost endast, olulist rolli mängivad ka elektrivõrgu energiaallikad, läbisõit ja isegi pidurdamisstiil. Sama sõiduk võib ühes riigis olla tõeline kliimavõit, teises aga anda üllatavalt väikese eelise. Uuring toob selgust ühte viimasel ajal tulisemaks muutunud debatti.

MIT-i värske uuring heidab uut valgust elektriautode tegelikule keskkonnamõjule ja jõuab üllatavale järeldusele: sama elektriauto võib ühes riigis olla märkimisväärne samm kliimaneutraalsuse suunas, teises aga pakkuda üsna tagasihoidlikku eelist bensiiniautoga võrreldes.

Kust tuleb elekter, see loeb

Uurimuse tulemused näitavad, et elektriauto süsinikujalajälg sõltub suures osas sellest, millise energiaallikaga on täidetud kohalik elektrivõrk. Riikides, kus elekter tuleb valdavalt taastuvatest allikatest, tuulest, päikesest või veejõust, on elektriauto kliimakasu vaieldamatu. Seal, kus võrk toetub endiselt söele või gaasile, jääb eelis tunduvalt tagasihoidlikumaks.

Lisaks elektrivõrgu koosseisule mängivad rolli ka muud tegurid: kui palju inimene aastas sõidab ja kuidas ta seda teeb. Uuring tõstab esile regeneratiivse pidurdamise tähtsuse, see on süsteem, mis muudab pidurdamisel tekkiva energia tagasi akusse. Sõitjad, kes kasutavad seda võimalust aktiivselt, saavad elektriauto potentsiaalist oluliselt rohkem kasu.

Akude tootmine paisutab jalajälge

Üheks suurimaks vastuargumendiks elektriautode puhul on olnud akude tootmise kõrge süsinikukulu. MIT-i uuring kinnitab, et see on tõepoolest oluline tegur, elektriauto tootmine on bensiiniauto omast süsiniku mõttes kulukam. Samas näitavad arvutused, et pikema kasutusea vältel tasub see vahe enamikus Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides siiski ära.

Hind ja laadimistaristu on samuti teravad teemad. Elektriauto esialgne soetusmaksumus ületab sageli bensiiniauto oma, mistõttu ei ole üleminek kõigile üheselt kasulik, eriti kui sõitmata kilomeetreid koguneb aastas vähe.

Vastus pole must-valge

MIT-i uuringu peamine sõnum on, et elektriautode temaatikat ei saa käsitleda ühetaolisena. Küsimus «kas elektriauto tasub ära?» nõuab vastust, mis arvestab elukoha elektrimiksi, aastast läbisõitu ja isegi individuaalset sõidustiili. Ühes kontekstis on elektriauto selge kliimavõit, teises oleks täpsem rääkida osalisest eelisest.

Debatt elektriautode üle jätkub, kuid MIT-i arvutused lisavad sellele varasemast rohkem konkreetseid arve, ja tuletavad meelde, et roherevolutsioon ei ole ühesugune kõigile, kõikjal.