Mis toimub Eesti kanaturu hinnavõitluses? Odav liha peidab tõelist ohtu

Kapten Granti tegevjuht Martin Puusepp hoiatab, et Eesti linnulihaturu langev hind tekitab tarbijates rõõmu, kuid varjab tõsist ohtu kohalikule tootjale. Välismaised odavketid pakuvad kanarümpa alla kolme euro kilogrammi eest, mis on survestanud kõiki suuri jaekette.

Eesti linnulihaturg on viimaste kuude jooksul läbi teinud märgatava muutuse – avalikust hinnaandmebaasist ilmneb, et linnuliha keskmine jaehind on järjepidevalt langenud. Tuntud välismaine odavkett pakub kanarümpa vaid 2,89 euro eest kilogrammi kohta, Selveri linnulihaletid on täitunud kollaste soodushinnasiltidega ning muutusi on tunda ka Prismades.

Tarbijate vaatenurgast näib olukord ideaalne: taskukohasem toit aitab perede eelarvet säästa ning konkurents sunnib kõiki jaekettide hoidma hinnad madalal. Ometi hoiatab Kapten Granti tegevjuht Martin Puusepp, et see pilt on petlik ja peidab endas märkimisväärselt tõsisema tagajärjega ohtu.

Kohalik tootja surve all

Ala tundjate sõnul seisneb peamine probleem selles, et pidevalt langev hind muudab kohaliku linnulihatootmise majandusliku jätkusuutlikkuse küsitavaks. Kui Eesti tootjad ei suuda odavate importtoodetega konkureerida, on tulemuseks tootmismahtude vähenemine või suuremate tootjate turult lahkumine, mis lõppkokkuvõttes kahjustab kogu kohalikku toidujulgeolekut.

Samal ajal ei pruugi tarbijad mõista, et täna kauplustes pakutav madal hind võib pikaajaliselt tähendada valikuvabaduse vähenemist ja sõltuvuse kasvu imporditavast linnulihast. Kui kohalik tootmisvõimekus nõrgeneb, kasvab Eesti haavatavus väliste tarnehäirete ja hinnamuutuste suhtes.

Toidujulgeoleku küsimus

Puusepp rõhutab, et praegune hinnavõitlus ei ole pelgalt turundusnähtus, vaid kandub üle kogu sektori struktuuri. Eesti tarbijatel tasub mõelda, mida tähendab pikemas perspektiivis see, kui kodumaine linnulihatööstus kaotab elujõulisuse. Odav hind poes võib osutuda kulukaks, kui arvestada selle mõju kohaliku toidusüsteemi vastupidavusele.