Mis saab Eesti kliimast, kui Golfi hoovus seisma jääb?

Kuku raadio teadusrubriigis «Selge pilt» arutlesid Marek Strandberg, Indrek Ojamets ja Indrek Vaheoja Golfi hoovuse võimaliku nõrgenemise tagajärgede üle. Kui Gröönimaa sulamine toob hoovuse lõpuosasse liigi palju magedat vett, võib see häirida globaalset ookeanide konveierit. Eesti jaoks tähendaks see kliima muutumist Siberi-laadsemaks: külmemad talved, igikelts ja toidutootmise muutumine.

Kuku raadio teadussaates «Selge pilt» arutlesid teaduskommunikaator Marek Strandberg, Indrek Ojamets ja Indrek Vaheoja selle üle, mis juhtuks Eesti kliimaga, kui Golfi hoovus oluliselt nõrgeneks või täiesti seiskuks.

Kuidas Golfi hoovus töötab?

Strandberg selgitas, et Golfi hoovus kannab Atlandi ookeanis sooja vett Gröönimaa suunas. Seal jahtub soe pinnavesi, muutub soolasemaks ja raskemaks ning vajub sügavamatesse kihtidesse, kust pöördub süvavee hoovusena tagasi lähtesuunda. See protsess moodustab omamoodi üleilmse konveieri, mis mõjutab kliimat kaugel kaugemal kui pelgalt Atlandil.

Just tänu sellele sooja vee ja õhumasside liikumisele on Eesti kliima tunduvalt pehmem, kui geograafiline asukoht muidu eeldaks. Mõned väga külmad Siberi piirkonnad asuvad meist isegi lõuna pool, kuid nende kliima on drastiliselt karmim.

Gröönimaa sulamine kui oht

Ühe hüpoteesi kohaselt võib Golfi hoovuse nõrgenemise käivitada Gröönimaa ulatuslik sulamine. Kui sulavesi toob hoovuse lõpuosasse rohkesti magedat vett, muutub see lahjemaks ja kergemaks, see ei vaju enam põhja, mis on konveieri toimimiseks hädavajalik. Nii võibki kogu süsteem häiruda või isegi seiskuda.

Strandberg rõhutas, et kliimasüsteem on täis loomulikke võnkumisi, kõiguvad nii atmosfäär kui ka ookeanid. Tegemist on väga keerulise ülesandega, mida ei saa lihtsalt «näppude peal» arvutada, kuid teadlased on seda probleemi põhjalikult uurinud.

Mida see Eestile tähendaks?

Kui Golfi hoovus seiskuks või märgatavalt nõrgeneks, muutuks Eesti kliima natukene Siberi-laadsemaks. Talved oleksid tõenäoliselt tunduvalt külmemad, osades piirkondades võiks kujuneda igikelts ning senine põllumajandusviis ei pruugiks enam toimida.

Muutuksid ka vee režiimid mandritel, soojeneva kliimaga lisandub põhjapoolkeral jõgede kaudu ookeani järjest rohkem magedat vett, mis omakorda süvendab ohtu konveieri toimimisele. Saate küsimuse peale, kas midagi vana kaob, võib asemele tulla midagi uut ja huvitavat, jäi vastus pigem ettevaatlikuks: muutused oleksid inimühiskonna jaoks valdavalt keerulised, mitte põnevad.