Ministeerium plaanib Eesti koolidesse murdekeelte ja kultuuriõpet

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kavandab seadusemuudatust, mis annaks kohalikele murdekeeltele ja kultuurile kooliõppes kindlama positsiooni. Plaan puudutab ajaloolisi keelepiirkondi üle Eesti ning eesmärk on peatada murdekeelte taandumine nooremate põlvkondade seas.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on algatanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise, mille eesmärk on anda kohalikele keeltele ja kultuuripärandile koolihariduses varasemast kindlam ja seaduslikult kaitstud positsioon. Plaani kohaselt luuakse õpilastele ja peredele õigus oodata koolilt kodukandi keele ning kultuuri õpetamist, selle asemel et toetuda vaid üksikute entusiastlike õpetajate initsiatiivile.

Murdekeeled kooliõppesse

Kavandatava reformi järgi muutub kohaliku keele ja kultuuri õppimine kooli valikaineks, kusjuures süvendatud õppe korral on võimalik kasutada ka B-võõrkeele tundide mahtu. Ministeerium on juba saatnud vastava eelnõu koostööpartneritele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Kallas rõhutas, et kohaliku kultuuri säilimine ei saa jääda pelgalt koduse kasvatuse vastutuseks. „Praegu sõltub kohaliku keele õpetamine suuresti sellest, kas koolil või mõnel entusiastlikul õpetajal on selleks tahtmist ja võimalusi. Meie soov on, et kui piirkonna pered tahavad, et nende lapsed õpiksid oma kodukandi keelt ja kultuuri, oleks neil ka õigus seda koolilt oodata,” selgitas minister.

Sihtpiirkonnad ja statistiline vajadus

Muudatus puudutab eelkõige ajaloolisi keelepiirkondi, sealhulgas Võru, Setu, Mulgi, Tartu, Saare, Kihnu, Muhu, Hiiu, Kodavere, Kuusalu, Lüganuse ja Jõhvi aladel tegutsevaid õppeasutusi. Kokku on nendes piirkondades ligikaudu 155 põhiharidust andvat kooli, kuid praeguse seisuga õpetatakse piirkondlikke keelekujusid vaid umbes 20 üldhariduskoolis.

Riikliku sekkumise vajadust kinnitavad ka Statistikaameti andmed, mis näitavad murdekeelte oskuse järsku langust nooremates vanusegruppides. Kui 65-aastaste ja vanemate seas oskab mõnda Eesti piirkondlikku keelekuju 22,6 protsenti inimestest, siis kuni 14-aastaste laste seas on see osakaal vaid 3,1 protsenti. Kokku on Eestis murdekeelte oskajaid ligikaudu 160 000.

Lisaks seadusemuudatusele on Haridus- ja teadusministeerium loonud tänavu spetsiaalse toetusmeetme, millest koolipidajad saavad taotleda raha murdekeelte ja kohaliku kultuuri õpetamise edendamiseks.