Miks uued ärisuunad Eesti ettevõtetes sageli hääbuvad

Uued äriinitsiatiivid jooksevad ettevõtetes tihti karile, kui igapäevarutiin ja puudulik planeerimine need alla matavad. Müügieksperdid rõhutavad, et edu tagamiseks on vaja selgeid mõõdikuid ja reaalset tööjaotust.

Uus ärisuund võib paberil tunduda paljulubav, kuid praktikas vajuvad paljud algatused Eesti ettevõtetes kiiresti igapäevatöö varju. Sageli on ettevõtete jaoks suurim väljakutse mitte idee leidmine, vaid selle elluviimine ja püsima jäämine, kui esialgne entusiasm vaibub.

Müügitreener ja Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger selgitab, et üks peamisi vigu on uue suuna sidumata jätmine meeskonna igapäevaste tegemistega. Kui uut algatust ei integreerita töötajate kalendrisse, müügimõõdikutesse ja juhi töölauale, kipub see jääma teisejärguliseks.

Planeerimise ja tööjaotuse olulisus

Eesmärkide seadmisel on kriitiline hinnata realistlikku tulupotentsiaali, selle asemel et loota kiirele edule. Ettevõtjad peavad langetama strateegilise otsuse, kas uue ärisuuna vedamiseks on mõistlik kasutada olemasolevat meeskonda või palgata spetsialist. Valearvestused siinkohal võivad viia olukorrani, kus uus suund hakkab konkureerima põhiäriga, imedes töötajatelt tähelepanu ja vähendades motivatsiooni.

Mardo Kase märgib, et tulemuste seireks on hädavajalik kasutada CRM-süsteeme, mis võimaldavad protsesse reaalselt jälgida. Edu sõltub ka motiveerimissüsteemist, sealhulgas palgamudelitest, müügivõistlustest ja sihipärasest koolitusest. Juhi roll on siinjuures tagada, et uued tööviisid kinnistuksid ega kaoks paari kuu jooksul, kui esimene hoog on möödas.