Miks Ukraina läheb konflikti Valgevenega ja kas see tõmbab Minski Moskvale lähemale?

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on esitanud Valgevenele ultimaatumi: Minsk peab nädala jooksul demonteerima repiiterseadmed, mida kasutatakse Venemaa droonirünnakute koordineerimiseks Ukraina vastu. Ida-Euroopa uurija Balázs Jarábik analüüsib Carnegie Politika jaoks, miks Ukraina on muutnud oma poliitikat Valgevene suhtes järsemaks ning milliseid riske see endaga kaasa toob. Põhiküsimus on, kas tulevane Euroopa julgeolekukord põhineb Venemaa pikaajalisel ohjeldamisel või hallatavates kooseksisteerimissuhetel.

Ukraina ja Valgevene suhted on 2026. aasta suvel jõudnud uude pingelisesse etappi. President Volodõmõr Zelenski esitas Minskile ultimaatumi: Valgevene ametiasutused peavad ühe nädala jooksul demonteerima kordusseadmed, mida kasutatakse Ukraina-vastaste Vene droonirünnakute koordineerimiseks. Vastasel juhul teeb seda Ukraina relvajõud ise.

Zelenski rõhutas, et enne avalike ähvardusteni jõudmist oli ta astunud «mitteavalikel de-eskalatsioonisamme» ja hoiatanud Valgevenet: «Lõpetage venelaste abistamine.»

Miks Ukraina kurss karmistus?

Ida-Euroopa spetsialistist uurija Balázs Jarábik selgitab Carnegie Politika analüüsis, et Ukraina järsk poliitika karmistumine Valgevene suhtes ei ole niivõrd vastus Minski vahetutele ohtudele, kuivõrd mitme omavahel seotud teguri tulemus.

Peamine põhjus on Kiievi mure USA ja Valgevene vahel tekkiva dialoogi pärast. Donald Trumpi administratsioon on hakanud otsima uusi suhtluskanaleid poliitiliste vangide vabastamiseks ja Venemaa mõju piiramiseks Valgevenes, sest pärast 2020. aasta sanktsioonide ja isolatsioon ei toonud soovitud poliitilisi muutusi. Spekuleeritakse isegi Trumpi ja Aleksandr Lukašenko isikliku kohtumise võimaluse üle, millele võiks kaasneda üle 600 endiselt vangistuses viibiva Valgevene poliitvangi vabastamine.

Samuti mängib rolli Moskva ja Minski süvenev sõjaline integratsioon. Ukraina kartusi süvendas Valgevenes toimunud ulatuslik tuumaõppus maikuus, milles osalesid nii Vene strateegiliste jõudude elemendid kui ka taktikaline tuumarelvastus. Ehkki Vene tuumalaengute alalise paigutuse kohta Valgevenes puuduvad selged tõendid, on riskid eskalatsiooni laienemiseks kasvanud.

Ukraina uus enesepilt

Uurija Jarábik osutab ühele olulisele muutusele: Ukraina näeb end nüüd juba aktiivselt piirkondliku julgeoleku kujundajana, mitte ainult lääneabi saajana. Seda toetavad ka avaliku arvamuse uuringud, 40% ukrainlastest peab oma riiki praegu üheks Euroopa juhiriikideks, samas kui enne sõda oli selliseid vaid 8%. Ligi kolm neljandikku vastanutest leiab, et Ukraina relvajõud kaitsevad mitte ainult oma riiki, vaid kogu Euroopat.

See enesekuvandi muutus suurendab Kiievi soovi osaleda uue piirkondliku julgeolekuarhitektuuri loomisel, hoolimata struktuurilistest piirangutest nagu jätkuv sõltuvus lääne rahalisest ja sõjalisest abist, kasvav ühiskondlik sõjaväsimus ning demograafiline langus.

Valgevene kui Euroopa strateegiline proovikivi

Analüüsist nähtub, et Ukraina karmim seisukoht on seotud ka sooviga mõjutada ELi tulevasi suhteid nii Moskva kui ka Minskiga. Kiiev ei muretse niivõrd ELi järsu poliitika pöörde pärast, kuivõrd selle pärast, et valikuline lähenemine Valgevenele võib olla sissejuhatuseks laiemale Venemaa-suhete ümberhindamisele.

Märkimisväärne on ka Prantsusmaa diplomatilise aktiivsuse kasv Valgevene suunal. 24. mail 2026 toimus Emmanuel Macroni initsiatiivil tema ja Lukašenko vaheline telefonikõne, millele eelnesid mitmed ametlikud ja mitteametlikud kontaktid Pariisi ja Minski vahel. Kõne toimus vahetult enne ELi välisministrite mitteametlikku kohtumist, kus arutati Brüsseli ja Moskva vahelise dialoogi väljavaateid.

Jarábiku hinnangul on Valgevene muutumas esimeseks proovilapiks kahe rivaalitseva strateegia vahel: kas Euroopa tulevane kord rajaneb Venemaa pikaajalisel ohjeldamisel või hallatavatel kooseksisteerimissuhetel. Kiievi jaoks on see eksistentsiaalne küsimus, ja Valgevene suhtes võetud karm seisukoht on ühtlasi sõnum nii Brüsselile kui ka Washingtonile, milliseid valikuid Ukraina aktsepteerib.