Miks on riigikaitse aus selgitamine eksistentsiaalne küsimus?

NATO sõjalised planeerijad hoiatavad, et Euroopa ei ole valmis pikaajaliseks kurnamissõjaks Venemaaga. Praegune poliitiline diskursus on ebaõnnestunud ühiskonnale hübriidohtude ja vajalike kaitseinvesteeringute tegeliku hinna selgitamisel, mis seab ohtu liberaaldemokraatliku julgeolekumudeli.

Euroopa sõjalised planeerijad on asunud seisukohale, et praegune kaitsevõime ei ole piisav pikaajaliseks kurnamissõjaks Venemaaga. Müncheni julgeolekukonverentsi raames on esile kerkinud tõsine mure, et Euroopa ühiskond ei ole valmis toetama vajalikke kaitseinvesteeringuid, mis nõuavad tihti sotsiaalkulutuste kärpimist või ümberjagamist.

Julgeolek kui vundament

Julgeolek ei ole ühiskonna ainus eesmärk, kuid see on vundament, millele toetuvad kõik teised vabadused ja hüved. Ilma territoriaalse terviklikkuseta kaotavad tähtsuse nii majanduslik jõukus, haridussüsteem kui ka sotsiaalsed garantiid. Praegune probleem on paljuski kommunikatsiooniviga: valijatele ei ole suudetud selgitada hübriidvastasseisu tegelikku ulatust. Wolfgang Ischinger, Müncheni julgeolekukonverentsi esimees, on rõhutanud, et Euroopa seisab silmitsi «tohutute ja eksistentsiaalsete väljakutsetega», mis nõuavad kaitsevaldkonnas senisest tunduvalt suuremat integratsiooni.

Liberaaldemokraatlikus riigikorras ei ole riik ise eesmärk, vaid vahend ühiskonna turvalisuse ja vabaduste tagamiseks. See loob keerulise tasakaalupunkti, kus julgeoleku nimel tehtavad piirangud ei tohi õõnestada seda demokraatlikku vabadust, mida nad peaksid kaitsma. Poliitilised juhid seisavad silmitsi väljakutsega: kuidas selgitada ettevalmistamata valijaskonnale, et turvalisus nõuab materiaalset ohverdust.

Riigimehelikkuse proovikivi

Riigimehelikkus tähendab praeguses olukorras oskust näha tervikut ja teha ebapopulaarseid, kuid vajalikke otsuseid. Kui poliitilised juhid hoiduvad ausast selgitustööst, jääb valija rahulolematuks, sest ta ei mõista tehtavate kulutuste paratamatust. Aeg on aga kõige kriitilisem ressurss: liiga aeglane reageerimine toob kaasa mahajäämuse, mille korrigeerimine võib hiljem osutuda ülikalliks või võimatuks.