Miks Narva piiripunkt on avatud, kui Soome ja Läti on juba piiranud Venemaa kodanike läbilaskmist?

Narva piiripunkti koguneb pidevalt Venemaa kodanikke üle kogu Euroopa, Soomest Hispaaniani, kes moodustavad pikki järjekordi ja esitavad kaebusi Eesti võimude vastu. Tekkib küsimus, miks Eesti jätkab piiripunkti avatud hoidmist sellises mahus, kui naaberriigid Soome ja Läti on sarnased probleemid juba lahendanud.

Narva piiripunkt töötab endiselt kujul, mis tekitab üha rohkem küsimusi, nii julgeoleku kui ka põhimõttelise poliitika seisukohalt. Venemaa kodanikud saabuvad kontrollpunkti üle kogu Euroopa: Soomest, Hispaaniast ja kõikjalt mujalt, moodustavad pikki järjekordi ja räägivad ajakirjanikele oma rahulolematusest Eesti võimude tegevusega.

Soome ja Läti on juba tegutsenud

Eesti naabrid pole käed rüpes istunud. Soome sulges oma maapiiripunktid Venemaaga juba 2023. aasta lõpus, viidates riiklikule julgeolekule ja hübriidohtudele. Läti on samuti rakendanud rangemaid meetmeid Venemaa kodanike piiriületuse piiramiseks. Eesti aga hoiab Narva piiripunkti avatuna senisel kujul, mis on muutunud omamoodi magnetiks kogu Euroopas elavatele Venemaa kodanikele, kes otsivad võimalust Venemaale siseneda või sealt lahkuda.

Kolumnist Oleg Samorodni tõstatab terava küsimuse: kellele see olukord tegelikult kasulik on ja miks Eesti pole naaberriikide eeskuju järginud? Pikad järjekorrad Narvas ei too kaasa mitte ainult logistilist koormust, vaid loovad ka keskkonna, kus Venemaa propagandanarratiivid kaebuste Eesti võimude kohta leiavad avaliku platvormi.

Julgeolekurisk või bürokraatlik viivitus?

Kriitikud osutavad, et senisel kujul toimiv piiripunkt kujutab endast nii julgeolekuriski kui ka mainekahju Eestile. Venemaa kodanikud, kes kogunevad Narvasse kõikjalt Euroopast, tekitavad olukorra, kus Eesti piirialal toimub regulaarne ja mahukas liiklus riigi kodanikega, kelle päritoluriik on ametlikult Eesti peamine julgeolekuoht.

Samas pole Eesti otsustamatus ilmselt tahtlik, pigem peegeldab see keerulist tasakaaluakti rahvusvaheliste kohustuste, humanitaarkaalutluste ja julgeolekuvajaduste vahel. Küsimus on aga selles, kas see tasakaal on praegu õigesti seatud.

Mida oodata edasi?

Surve Eesti piiripolitiika muutmiseks kasvab nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. NATO liitlased ja EL partnerid jälgivad tähelepanelikult, kuidas Balti riigid haldavad oma idapiire. Narva piiripunkt on selles kontekstis midagi enamat kui lihtsalt läbilaskekoht, see on sümbol laiemast poliitilisest küsimusest, kui kaugele peaks Eesti minema Venemaa mõju tõkestamisel oma territooriumil.