Miks headest peredest pärit lapsed muutuvad kiusajaks?

Artikkel käsitleb valukalt teema, mille iga lapsevanem kardab kuulda, et nende hea kasvatusega laps on teises koolis kiusajaks muutunud. Tekst uurib, kuidas isegi head perekonnad ja hoolivad vanemad võivad näha, et nende lapsel on koolis käitumisprobleemseid ilminguid.

Paljud lapsevanemad jääntavad iga päev sama eesmärgiga: kasvatada oma lapsi headeks, hoolivaiks inimesteks, kes austavad teisi ja käituvad korrektselt. Siiski tuleb kord või teine ka tüsistused, teade koolist, et sinu laps on kedagi kiusanud või halvasti käitunud.

See uudis on paljudele vanemate jaoks üks kõige valukamaid ja häbistavamaid hetki. Esimene reaktsioon on tavaliselt šokk ja pettumuse tunne, sest tundub, et kogu kodune kasvatusepanus on kuidagi ebaõnnestunud. Vanemad hakkavad iseennast süüdistama ja kahtlustama oma võimetes, kuigi tegelikult on tegemist palju komplitseerituma nähtusega, mille juured võivad olla väga erinevad.

Psühholoogid ja pedagoogid teavad, et kiusamise käitumises võivad olla mängus mitmed tegurid, mida vanemad kodus ei kontrolli. Kooli sotsiaalse keskkonna dünaamika, kaaslaste mõju, emootsioonide kontrolli raskused ja isegi ajutised käitumisjuhud võivad viia selleni, et agaralt kasvatatud laps käitub selles konkreetses olukorras halvasti. Oluline on mõista, et üksik halv tegu ei defini lapse iseloomu, vaid on pigem signaal, et on vaja koos kooliga ja lapsevanemana tegelda sügavamate põhjustega.

Heade peredega lapsed võivad kiusajaks muutuda sellepärast, et nad võib-olla lihtsalt ei ole veel õppinud empaaatiat ja teiste tundeid näha, neil võib olla probleme impulsskontrolliga või nad proovivad sotsiaalsetes hierarhiates üles ronida. Edu ei ole võimalik ühe koduse vestlusega, see nõuab pikaaegset tööd, professionaalset abi ja eelkõige empatiat lapse vastu, sest tal on ise oma raskused.