Miks eluterve rahulolematus on Eestile vajalik

Iseseisvuse 35. aastapäeva tähistades tõdeb Kaupo Meiel, et riigi arengut toidab kodanike võime säilitada elutervet rahulolematust. Poliitiline maastik on lõhestunud valitsuse optimismi ja opositsiooni pessimismi vahel, kuid just see pinge on vajalik kompromisside sünniks.

Eesti iseseisvuse taastamisest on möödunud 35 aastat, kuid riigi kestlikkus sõltub enamast kui vaid pidupäevakõnedest. Kommentaator Kaupo Meiel leiab, et ühiskonda edasi viiv jõud on eluterve rahulolematus, millest loobumine tähendaks stagneerumist ja arengu peatumist.

Poliitiline vastasseis

Iga-aastane rituaal 20. augustil toob selgelt esile poliitilise maastiku lõhenemise. Valitsuse esindajad, eesotsas majandusminister Erkki Keldoga, toetuvad statistikale, mis näitab riigi majanduse kaheprotsendilist kasvu. Ministri sõnul on see tempo võrreldav Ameerika Ühendriikide omaga ja ületab Euroopa Liidu keskmist, mis on tema hinnangul piisav põhjus rahuloluks.

Vastandudes valitsuse optimismile, kuulutab opositsioon tihti süsteemset allakäiku. Sõltumata konkreetsetest majandusnäitajatest on nende narratiiv suunatud riigi nõrkustele. See püsiv vastasseis jätab tavakodaniku olukorda, kus tuleb iseseisvalt hinnata, kas klaas on täis või tühi, ja mitte lasta end pimestada kummagi poole ideoloogilisest retoorikast.

Presidendivalimiste kompromissid

Presidendivalimiste protsess peegeldab samuti rahulolematuse ja üksmeele habrast tasakaalu. Ülle Madise on kandidaat, kes on liberaalide jaoks kohati liiga konservatiivne ja konservatiivide jaoks liiga liberaalne. Siiski on just see rahulolematus mõlema tiiva vahel sunnitud kompromissile, mis võimaldab uue riigipea ametisse nimetamist.

Peaminister Kristen Michal märkis olukorra kohta tabavalt, et iseseisvuspäeva eel leitakse poliitiliste jõudude vahel üllatavalt kergesti ühine keel. Rahulolematus peab aga viima sisuliste tegudeni, mitte jääma vaid tühjaks kurtmiseks. See on jõud, mis aitas riigil 35 aastat tagasi jalule tõusta ja peab kandma edasi ka tulevikus.