Miks eestlased liiga palju ostavad: defitsiidimälu ja aju bioloogia

Sotsioloog Margit Keller ja tarbimispsühholoog Ivar Soone selgitasid Vikerraadio saates, miks eestlased kalduvad asju pigem omama kui jagama. Põhjused peituvad nii ajaloolises defitsiidiühiskonnas kui ka aju bioloogias.

Eestlaste tarbimisharjumused kannavad endas sügavaid ajaloolisi jälgi – just nii väidavad eksperdid, kes võtsid teema ette Vikerraadio saates "Teise mätta otsast". Sotsioloog Margit Keller ja tarbimispsühholoog Ivar Soone selgitasid, miks on eestlastel tugev soov asju isiklikult omada, selle asemel et neid jagada või laenutada.

Kelleri sõnul on üks peamisi selgitusi ajaloolise defitsiidiühiskonna kogemus. Nõukogude ajal oli kaupu napilt ja inimesed pidid sageli järjekorras seisma ning leidlikkust kasutama, et vajalikke asju hankida. See kogemus on jätnud püsiva jälje: tarbimisotsuseid tehakse osaliselt alateadvuslikult, kartes, et vajalikku kaupa ei pruugi tulevikus saadaval olla.

Ivar Soone tõi välja, et lisaks ajaloolisele mälule mängib rolli ka aju bioloogia. Inimese aju on evolutsiooniliselt häälestatud ressursse koguma ja kindlustama – see instinkt ajendab tegema oste, mis ei ole tegelikult vajalikud. Tarbimispsühholoog rõhutas, et see mehhanism toimib sõltumata inimese haridusest või teadlikkusest.

Eksperdid tõdesid, et kaasaegse jagamismajanduse laienemine peaks teoreetiliselt vähendama üleliigsete ostude vajadust, kuid eestlaste psühholoogiline barjäär isikliku omamise ees on endiselt kõrge. Muutus võtab aega ja eeldab nii kultuurilist kui ka harjumuste nihet.