Miks Eestis „kaerapiima“ poeriiulilt ei leia: Põllumajandus- ja Toiduameti selgitus

Põllumajandus- ja Toiduameti sõnul on rangelt reguleeritud, milliseid tooteid tohib nimetada piimaks või piimatoodeteks. Amet rõhutab, et tarbijatel tasub eksitava reklaami vältimiseks tähelepanu pöörata pakendite tegelikule sisule ja koostisosade loetelule.

Eesti kauplustes ei leia tarbija tooteid, mis kannaksid nimetust „kaerapiim“ või „mandlipiim“, kuigi argikeeles neid sageli nii kutsutakse. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) toiduohutuse valdkonnajuht Triinu Allika selgitab, et toiduainete märgistus on rangelt reguleeritud: piim on toode, mis pärineb loomalt, mitte taimelt.

Selline regulatsioon ei puuduta ainult jooke. Sarnane keeld kehtib ka tootenimetustele nagu „juust“, „koor“, „jogurt“, „keefir“ või „või“. Taimset päritolu tooteid ei tohi nende terminitega tähistada, mistõttu on kauplustes korrektne müüa vaid „kaerajooki“ või „mandlijooki“.

Selge märgistus on kohustuslik

Reeglid kehtivad läbivalt. See tähendab, et piirangud ei piirdu vaid pakendi esiküljel oleva tekstiga, vaid laienevad ka kaupluste reklaamidele, hinnasiltidele ja muudele turundusmaterjalidele. Samuti on keelatud koondada taimseid alternatiive nimetuste alla nagu „taimsed piimad“ või „taimsed juustud“, kuna see võib tarbijale jätta toote olemusest eksitava mulje.

Triinu Allika sõnul on nõude eesmärk lihtne: info peab olema arusaadav ega tohi tarbijat eksitada. Kuigi taimsed joogid võivad välimuselt või kasutusviisilt meenutada lehmapiima, neid lisatakse samamoodi kohvi sisse või pudrule, ei tee see neid märgistusõiguslikult samaväärseks tooteks.

Mida tasub pakendilt otsida

Tarbijatel soovitatakse poeriiulil mitte lähtuda vaid toote värvilisest disainist või esiküljel olevatest lubadustest. Kui ostja soovib toote olemusest täpsemat ülevaadet saada, on vajalik lugeda pakendil olevat tegelikku toidu nimetust ja koostisosade loetelu.

Koostisosad on toodud pakendil alati koguse järgi kahanevas järjekorras, mis tähendab, et esimesena nimetatud aine on tootes kõige suuremas koguses. Täiendavat selgust toote tervislikkuse kohta saab toitumisalast teavet uurides, kus on võimalik võrrelda näiteks rasvade, suhkrute, valkude ja soola sisaldust.