Miks Eesti on muutunud varatu ettevõtte juhtide võlaparadiisiks?

2025. aastal jätsid 192 varatu maksejõuetu ettevõtte juhi võlausaldajatele maha 73,9 miljonit eurot, 52 protsenti rohkem kui aastal varem. 2026. aasta esimese poolaasta andmed näitavad uusi rekordeid: juba on maha jäetud 45 miljonit eurot, kuigi pool aastat on veel ees. Maksejõuetuse teenistuse juhataja Signe Viimsalu küsib, miks Eestis koheldakse teatud võlgu nagu pattu, mida pole vaja lunastada.

Eestis on kasvanud mure nähtuse üle, kus maksejõuetute ettevõtete juhid jätavad võlausaldajad käega ja lahkuvad pildilt ilma tagajärgedeta. Maksejõuetuse teenistuse juhataja Signe Viimsalu toob välja murettekitavad numbrid: 2025. aastal jätsid 192 varatu maksejõuetu ettevõtte juhi võlausaldajatele maha koguni 73,9 miljonit eurot, see on lausa 52 protsenti rohkem kui aasta varem.

Rekordid murduvad juba poolaasta jooksul

2026. aasta esimese poole andmed on veelgi hämmastavamad: esimese kuue kuuga on maha jäetud juba 45 miljonit eurot, kuigi aastast on pool veel ees. Sellises tempos ületab aasta kokkuvõte eelneva aasta rekordi kaugelt.

Küsimus ei ole pelgalt numbrites. Viimsalu hinnangul on tegemist süsteemse probleemiga, kus teatud võlad on justkui normaliseerunud, neid ei peeta moraalseks kohustuseks, vaid lihtsalt äririskiks, mille võib võlausaldaja kanda jätta. Selline hoiak kahjustab kogu Eesti ärikeskkonda, kuna ausad ettevõtjad kannavad kaudselt kinni nende kahjud, kes reegleid eiravad.

Miks Eesti on soodne pinnas?

Maksejõuetuse teenistuse hinnangul loob Eesti praegune õiguslik raamistik olukorra, kus vastutusele võtmine on keeruline ja aeganõudev. Varatuks kuulutatud ettevõtetes puudub sageli vara, millest nõudeid rahuldada, ning juhtide isiklik vastutus jääb piiratuks. See tähendab, et võlausaldajad, tihti väikeettevõtjad ja töötajad, jäävad tühjade kätega.

Viimsalu rõhutab, et tegemist ei ole alati pahatahtliku käitumisega, kuid süsteem ei erista piisavalt ebaõnne tõttu pankrotistunuid neist, kes on oma kohustused tahtlikult täitmata jätnud. Sellise eristuse puudumine muudab kogu süsteemi ebaõiglaseks.

Lahendused vajavad tahet

Probleemi lahendamine nõuab nii seadusandlikke muudatusi kui ka tugevamat järelevalvet. Maksejõuetuse teenistus on rõhutanud vajadust tõhustada juhtide vastutuse mehhanisme ning kiirendada menetlusi, mis praegu venivad aastaid. Samuti on oluline suurendada läbipaistvust, et võlausaldajad saaksid oma riske paremini hinnata juba enne lepingute sõlmimist.

Seniks, kuni süsteem ei anna selget signaali, et võlgade mahajätmisel on reaalsed tagajärjed, jääb Eesti atraktiivseks keskkonnaks neile, kes on valmis äririske ühekülgselt võlausaldajate kanda lükkama.