Mikrolaenud pidid vähendada vaesust, kuid on laostanud miljonid inimesed üle maailma

Mikrokrediit, mis pidi aitama arengumaade vaestel inimestel ettevõtteid luua, on muutunud paljude jaoks vaesuslõksuks. Süsteemi rajaja Muhammad Yunus võttis meetodi Bangladeshis kasutusele 1970ndatel. Wall Street Journali andmetel on miljardid väikelaenud laostanud miljoneid abisaajaid.

Mikrokrediit, ehk väikelaenud kogukondadele, kuhu tavapangad ei jõua, pidi olema üks tõhusamaid vahendeid ülemaailmse vaesuse vastu võitlemisel. Idee alustas Bangladeshis 1970ndatel, kui USAs hariduse saanud majandusteadlane Muhammad Yunus asutab Grameen Banki, et anda vaestele inimestele stardikapitali väikeettevõtete loomiseks.

Lubadusest lõksu

Aastakümnete jooksul levis mikrolaenumudel üle kogu maailma ning sellesse pumpati miljardeid dollareid. Idee oli lihtne: anda väike laen näiteks 50-500 dollarit inimesele, kellel pole tagatist ega krediidiajalugu, ja see inimene saab luua elatise, maksta laenu tagasi ning liikuda majanduslikult edasi. Yunus pälvis oma töö eest 2006. aastal Nobeli rahupreemia.

Kuid tegelikkus kujunes Wall Street Journali uuriva artikli kohaselt sageli teistsuguseks. Paljude laenuvõtjate puhul kujunesid intressimäärad nii kõrgeks, et laenu tagasimaksmine muutus peaaegu võimatuks. Laenutsüklid kordusid: uut laenu võeti vana tasumiseks, mis ajas inimesi sügavamale võlaauku.

Süsteemne probleem

Erinevates riikides, Indias, Bangladeshis, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikides, on dokumenteeritud juhtumeid, kus mikrolaenude surve on kaasa toonud psühholoogilisi probleeme, perekondade lagunemist ja äärmuslikke sammude astumist. Kogukondades levinud grupilaenude süsteemis vastutasid naaber-laenusaajad üksteise võlgade eest, mis tekitas sotsiaalset survet ja konflikte.

Mikrokrediidi kriitikud toovad välja, et vaesust ei saa lahendada pelgalt laenudega, ilma hariduse, turgude ja taristurikueta jäävad väikeettevõtted sageli elujõuetuks. Kuigi mõned uuringud näitavad positiivseid tulemusi, on üha rohkem tõendeid selle kohta, et süsteem ei täida algselt lubatud eesmärki ning võib hoopis süvendada abisaajate majanduslikku haavatavust.