Mikk Kasesalk: Eesti riigieelarve peegeldab meie tegelikke väärtusi

Analüütik Mikk Kasesalk juhib tähelepanu, et 20 miljardi euro suurune riigieelarve peab tasakaalustama julgeoleku, hariduse ja kultuuri vajadused. Tema hinnangul näitab eelarve, millised valdkonnad on riigi jaoks strateegiliselt kriitilised.

Eesti riigi edukus on pärast iseseisvuse taastamist toetunud usule, et individuaalne panus ja haridus loovad eeldused heaoluks. Mikk Kasesalk tõdeb, et praegune 20-miljardiline riigieelarve on poliitiline dokument, mis seab prioriteedid ja näitab, kui oluliseks peetakse kaitsevaldkonda võrreldes hariduse ja kultuuriga.

Kaitsekulude kasv ja vastutus

Julgeolekuolukord on Eestis loonud olukorra, kus kaitsekulude suurendamine naudib laia poliitilist konsensust. Riigikaitse vajadused on eelarves prioriteetsel kohal, ulatudes 2026. aastal ligi 2,4 miljardi euroni. Kasesalk rõhutab siiski, et mahukas rahastamine nõuab ka ranget kontrolli selle üle, et ressursse kasutataks sihipäraselt ja tõhusalt, vältides põhjendamatut kulu.

Haridus kui lubadus

Eesti konkurentsivõime alustalaks peetav haridussüsteem on surve all, kuna nõudlus kasvab kiiremini kui riigi suutlikkus rahastada vajalikke õppekohti. Haridus- ja teadusministeerium sõlmis kevadel ülikoolidega lepingu, mis näeb ette kuni tuhande uue õppekoha loomist aastas. Selle eesmärgi täitmine nõuab järgmise nelja aasta jooksul 146 miljoni euro suurust investeeringut. Kui raha ei leita, ähvardab kõrghariduse kvaliteeti ja mahtu langus, mis õõnestab usku sellesse, et sihikindel pingutus viib eduni.

Kultuur pole luksuskaup

Kultuurivaldkonda käsitletakse riigieelarve koostamisel korduvalt kui esimest kärpekohta. Kasesalk märgib, et kultuuri ei tohiks vaadelda kuluartiklina, mida lubatakse vaid siis, kui vahendeid üle jääb. Kultuuriministeeriumi umbes 350 miljoni eurone aastaeelarve on marginaalne osa riigi kogukuludest, kuid selle roll rahvusliku identiteedi kandjana on asendamatu. Eelarve pole pelgalt tabelarvutuse tulemus, vaid konkreetne valikute kogum.