Mihkelson: vahetu sõjaline oht Eestile ei ole viimastel nädalatel suurenenud

Mihkelson: vahetu sõjaline oht Eestile ei ole viimastel nädalatel suurenenud

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et spekulatsioonid võimaliku Venemaa rünnaku kohta NATO vastu on suuresti hüpoteetilised ega peegelda Venemaa tegelikku sõjalist võimekust. Venemaa sõjaline tähelepanu on tema sõnul endiselt täielikult suunatud Ukrainale ning Eesti julgeoleku parim tagatis on Ukraina jätkuv toetamine.

Poliitika

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas teisipäeval „Vikerhommikus", et Eestile suunatud vahetu sõjaline oht ei ole viimastel nädalatel suurenenud. Lääne meedias ringlevatest spekulatsioonidest võimaliku Venemaa piiratud rünnaku kohta NATO vastu ta suurt numbrit ei tee.

«Meie piiridel ei näe me Venemaa võimekusi, mis isegi piiratud ulatuses võimaldaksid rünnata NATOt, rääkimata suuremahulisest sissetungist. Venemaa sõjaline tähelepanu on maksimaalselt Ukrainal,» ütles Mihkelson.

Meedia spekulatsioonid vs. tegelikkus

Mihkelsoni hinnangul otsivad lood NATO testimisest pigem tähelepanu kui kajastavad tegelikke arenguid. «See, et Venemaa on oht, ei ole kellelegi üllatav. Aga viimastel nädalatel ei ole midagi sellist muutunud, mis annaks põhjust arvata, et peaksime rohkem kartma,» lisas ta.

Samas hoiatas Mihkelson, et Venemaa poliitilisi samme tuleb jälgida tähelepanelikult. Moskva süüdistused Balti riikide aadressil ning Venemaal hiljuti vastu võetud seadusemuudatused, mis lubavad kasutada relvajõude välismaal elavate Venemaa kodanike kaitsmise ettekäändel, sobituvad tema sõnul Moskva pikaajalisse strateegiasse.

Ankara tippkohtumine ja Ukraina toetus

Samal ajal toimub Türgis Ankaras NATO tippkohtumine, kus arutatakse kaitsekulutuste suurendamist, kollektiivkaitse tugevdamist ja Ukraina toetamist. Mihkelsoni jaoks on kõige tähtsam, et kohtumine kinnitaks alliansi ühtsust ja artikli 5 usutavust.

Esile tõi ta kaitsetööstuslikke kokkuleppeid ning Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud droonikoostöö lepingut.

«Selleks, et Venemaa võimalik agressioon ei laieneks ka mujale Euroopasse, peab Ukraina selles sõjas edu saavutama. Teist realistlikku lahendust praegu ei ole,» ütles Mihkelson.

Ava rakenduses →