Mihkelson: Putin on lõksus sõjas, mille ta ise alustas

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et Ukraina edukad kaugründed Venemaa naftarajatiste ja logistikaketide vastu on seadnud Putini äärmuslikult raskesse olukorda. Mihkelsoni hinnangul peaksid lääneriigid rahuläbirääkimistest loobuma ja koonduma Ukraina igakülgsele toetamisele, sest õiglane rahu on võimalik vaid Ukraina võidu kaudu.

Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni esimees, ütles intervjuus, et Ukraina viimase kahe-kolme kuu jooksul laienenud kaugründevõimekus on toonud sõtta täiesti uue elemendi ning seadnud Venemaa presidendi Vladimir Putini lõksu, millest tal pole head väljapääsu.

Ukraina kaugründed muudavad sõja kulgu

Mihkelsoni sõnul on Ukraina rünnakud Venemaa strateegilistele objektidele, naftatöötlustehastele, sõjatööstusettevõtetele ning Krimmi suunalistele logistikaühendustele, tekitanud Moskvale tõsiseid probleeme. «Keegi ei saa eitada, et ukrainlased on oma võimekust väga tõhusalt demonstreerinud,» märkis ta.

Ta viitas ka Moskva-vastaste droonirünnakute visuaalsele mõjule ning rõhutas, et kütusevarustuse häirimine võib käivitada tõsise ahelreaktsiooni, mõjutades näiteks eelseisva saagikoristushooaja toimimist ja paljusid teisi sektoreid Venemaal.

Putin lõksus omaenda sõjas

Mihkelsoni hinnangul on Putin sõtta täielikult kinni jäänud. «Ilma sõjata on Putin keegi,» ütles ta, lisades, et Venemaa presidendil pole häid lahendusi: ta ei saa sõda lõpetada endale ebasoodsatel tingimustel, kuna see tähendaks tema võimu ja autoriteedi lõppu, ehk potentsiaalset režimivahetust Venemaal.

«Ta loodab endiselt, et truud kindralid raporteerivad talle: sügiseks võetakse Donbass ja kõik need territooriumid, millele loodeti juba esimeses faasis,» selgitas Mihkelson. Samas tunnistas Putin ise hiljuti, et Ukraina rünnakud häirivad tõsiselt Venemaa kütusevarustust.

Lääneriigid ei tohi langeda rahuläbirääkimiste lõksu

Donald Trump avaldas hiljuti, et Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskõl läheb üsna hästi, mis Mihkelsoni arvates peegeldab Ukraina tugevnenud positsiooni. «Kuna Trump üldiselt eelistab võitjate poolele asuda, pole üllatav, et ta nii ütles,» märkis Mihkelson.

Küll kritiseeris ta USA varasemat strateegiat sõja kiireks lõpetamiseks. Mihkelson rõhutas, et lääneriigid ei tohi langeda Venemaa infooperatsiooni lõksu, mille eesmärk on esitleda läänt rahu saavutamise takistusena. «See on Venemaa lõks, mis on seatud vaid selleks, et meid peamisest strateegilisest eesmärgist kõrvale juhtida,» ütles ta.

Mihkelsoni sõnul on praegu õige aeg tugevdada Ukraina igakülgset sõjalist toetust ja suurendada majanduslikku survet Moskvale, just siis, kui Venemaa nõrkus on kõigile ilmne. «Venemaa peab olema sunnitud mõistma, et agressioon ei tasu end ära. Ainult nii saame tagada oma julgeoleku ja taastada õiglase rahu Euroopas,» rõhutas ta.

Alaska "kokkulepe" ja NATO tippkohtumine

Mihkelson suhtub skeptiliselt Venemaa väidetesse 2022. aastast pärit kokkulepetest ja Alaska kohtumise "vaimust". Tema hinnangul soovib Venemaa saavutada Krimmi ja Donbassi de jure tunnustamist Venemaale kuuluvana, kuid Ukraina on selgelt öelnud, et ühtegi territooriumi vabatahtlikult ei loovutata.

USA välisminister Marco Rubio on samuti kinnitanud, et kokkuleppeid ei ole, Mihkelsoni arvates on Venemaa väited informatsioonioperatsioon.

Eelseisva NATO tippkohtumise eel rõhutas Mihkelson, et president Zelenskõ peamine prioriteet on tugevdada liitlaste ühtsust ning saavutada arusaam, et Ukraina võit on kogu alliansi eksistentsiaalne vajadus.