Mida peab teadma 1- ja 2-sendiste ümardamisest sularahamaksetel Eestis

Alates 2025. aastast kehtib Eestis nõue ümardada sularahas tehtavate ostude lõppsummad viie sendi täpsusega. Muudatus puudutab vaid sularahatehinguid ning ei mõjuta kaardimakseid ega toodete üksikhindu.

Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eestis euro sularahamaksete arveldamise seadus, mis kohustab kaupmehi ümardama sularahas tasutud ostukorvi lõppsumma lähima viie sendini. Reegli peamine eesmärk on vähendada 1- ja 2-sendiste müntide vajadust igapäevases ringluses, kuna nende tootmine on ressursimahukas ja nende kasutamine maksetes on jäänud pigem harvaks.

Kuidas ümardamine toimub?

Ümardamisreegel kohaldub eranditult sularahaga tehtavatele ostudele. Kui klient eelistab tasuda maksekaardiga või muul elektroonilisel moel, jääb ostusumma sentide täpsusega samaks. Samuti ei toimu ümardamist üksikute toodete hinnasildi tasemel, kaupmehed võivad toodetele endiselt määrata hindasid, mis lõpevad ühe või kahe sendiga.

Ümardamine toimub alles kassas ostukorvi lõppsumma pealt. Kui ostukorvi summa lõpeb 1, 2, 6 või 7 sendiga, ümardatakse summa allapoole. Kui lõppsumma lõpeb aga 3, 4, 8 või 9 sendiga, tuleb müüjal see ülespoole ümardada. Näiteks 17,61-eurone ostusumma muutub sularahas makstes 17,60 euroks, kuid 2,28-eurone üksiktoode ümardatakse 2,30 euroni.

Müntide kehtivus

Oluline on rõhutada, et 1- ja 2-sendised ei kao käibelt ning jäävad ametlikuks maksevahendiks. Kaupmeestel on jätkuvalt kohustus neid vastu võtta, kui klient soovib nendega tasuda. Seaduse kohaselt peab ettevõtja vastu võtma korraga kuni 50 münti, sõltumata nende nominaalväärtusest. 1- ja 2-sendiste täielik ringlusest eemaldamine eeldaks Euroopa Liidu tasemel tehtavat otsust, mida hetkel plaanis pole.

Reegel kehtib ka juhul, kui klient tagastab toote ning kaupmees peab talle raha sularahas tagasi maksma, sel juhul ümardatakse tagastatav summa samadel alustel kui ostu puhul.